Raamatuarvustus: Mulk Hiiumaa köögis, maalähedane ja kiiksuga
(1)
Hiidlased kannatavad ilmselt ära, et Mulgimaa mees tuleb neile roogi vaaritama. Saarlast nad ilmselt ei usaldaks, nood räägivad ülbelt, et Hiiumaa pere ei saa pidada üle kolme kana – muidu siblivad saare laiali.
Mulkidega on aga teine lugu – na rikkad teised. Rääkinud üks Harjumaa mees, et tal olla sõber, kelle vend kohanud talutüdrukut, kes näinud, kuidas mulgid söövad: määrivad leivaviilule paksu kihi võid, panevad pekitühi otsa ja haukavad, rüübates kõrvale sularasva.
Uurides esimese kodukokast peakoka Erlis Schönbergi – ta sai esimesena kutsetunnistust omamata kutse liituda Eesti peakokkade ühendusega – retsepte, on selge, et kas ta pole mulk või Harjumaa mees valetas. Ei ole ta toidud rasvast nõretavad ühti.
Samas on Schönbergi retseptid maalähedased, kuid teinekord väikse kiiksuga. Raamatus on retseptid jagatud huvitavate peatükkide järgi: söökla, restoõhtu, kulinaaria, Võhma päev ja defitsiit, kondiiter, piimasaal, KTM ja šašlõkk, söögivahetund, väljasõit, purgikaaned ja aspiriinikurgid, sünnipäev, põhjuse leiab alati, grill ja lõpuks Hiiumaa. Kusjuures iga peatüki retseptide ette käib üks ilmestav lugu.
Tuleb tunnistada, et Schönbergil on julgust, mis hakkab silma kohe raamatu esimese roa puhul. Pilaff. Haudumist 10 + 15 minutit, lisaks viis minutit puhkust. Nojah. Õnn ja rõõm on olnud paaril korral usbeki pilaffimeistri tööd kõrvalt vaadata ja ei saanud hõrgutis nõnda ruttu valmis, läks tundi paar ning kogu protsess oli märksa tehnilisem – aeg ajalt torgiti riisi pika vardaga, segada ei tohtinud, et põhi samuti õhku saaks ja muud säärast. Tulemus oli sedavõrd võrratu, et hing ihkab Usbekimaale naasta ainuüksi pilafi pärast.
Julgus seegi, et keeta hapukapsasuppi räimega. Tundub imelik, aga samas ka maitsev. Sama võib öelda kuumsuitsulõhega seljanka, sovetskoje kana ning kana ja metsaseentega kapsarullide kohta.
Kohati on mulgi kokk läinud oma teed ja pakub veiseliha carpacciot nime all riimsoola veisefilee, kusjuures seegi on väärt kraam. Siis rännak aegade taha – keedetud keel. Tänapäeva noored ei tea sellest ilmselt midagi. Ei tea ilmselt ka sametisest leivasupist. Süldiste ehk teavad.
Mõistagi on olemas ka mulgipudru retsept, aga meretagusel moel, kuivatatud kala käib kõrval. Heeringaleib 2020. Säina-bolognese. Kala punases marinaadis. Praetud lest. Ehk siis saarlase värk.
