Kuivpärm on kuivatatud presspärm ja samuti kodupagaritele kasutamiseks väga mugav. "Kodus küpsetades kasutan kuivpärmi, kuna see säilib umbes aasta ja võib olla igaks juhuks alati kapis olemas. Kasutades ei ole kuivpärm nii ergas kui värske ja tuleb segada kuivaines või “käivitada” soojas vedelikus. Juhul, kui retseptides on märgitud presspärm ja kogus vajab teisendamist kuivpärmi kasutamiseks, tuleks kogus jagada kahega," õpetab Rahu. Kogenud küpsetaja ütleb, et maitsevahet kuiv- ja presspärmi vahel tema märganud ei ole.

Suurtes pagaritööstustes kasutatakse küpsetamiseks hoopis vedelpärmi, mis on presspärmi jääkprodukt. Kodupagaritel soovitatakse jääda kuiv- ja presspärmi juurde.

Millised on peamised vead, mida pärmi kasutamisel tehakse? Veronika Rahu rõhutab, et kõige olulisem on pärmi mitte üle kuumutada! Samuti ei tohiks sellega üle pingutada ja lisada küpsetistele täpselt retseptis ette nähtud kogus. Liialdades tuleb saia maitse liiga pärmine, kui aga pärmi liiga vähe saab, siis tainas ei kerki piisavalt. Lähtu põhireeglist, et 1 kg jahu kohta lisatakse olenevalt taina rammususest 30–80 g presspärmi. Rasvarikkamad tainad vajavad rohkem pärmi, lahjad vähem.

Ja veel üks oluline nüanss: "Tooteid ei tohi üle kergitada, siis tuleb toode kuiv ja hapu," juhendab ta.

Oma Maitse kaasautor Rita Osa soovitab saia või kringli küpsetamisel kasutada värsket presspärmi, pitsa- ja koogipõhjade ning Itaalia tüüpi heleda leiva küpsetamisel eelistada kuivpärmi.