Väga põnev: nendes neljas köögiviljas leidub märkimisväärses koguses nikotiini

Meditsiiniajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud kolme Michigani Ülikooli arsti uuringus vaadeldi igapäevaselt toidulaual olevate köögiviljade nikotiinisisaldust. Nikotiin on teatavasti sõltuvust tekitav aine ja seda seostatakse eeskätt suitsetamisega, kuid üllatuseks leidsid teadlased, et märkimisväärset hulka nikotiini — koguni passiivse suitsetamisega võrreldaval määral — sisaldavad ka mitmed levinud köögiviljad.

Lugedes varasemaid uuringuid ja tehes ise teadustööd avastasid tohtrid Edward F. Domino, Erich Hornbach ja Tsenge Demina, et nikotiin sisaldub märkimisväärses koguses mitmetes tavapärastes köögiviljades, mida igapäevaselt kokkamisel kasutame, vahendab Huffington Post. Kuigi taimedes nagu näiteks must tee või roheline paprika nikotiin praktiliselt puudub, sisaldub see kõikides Solanaceae perekonda kuuluvates taimedes, näiteks kartulid, tomatid ja baklažaan.

Uuringus selgitati välja nikotiini sisaldus (ng/g) köögiviljas ja võrreldi, kui palju peab keskmine inimene köögivilja ära sööma, et see võrduks passiivsest suitsetamisest saadava efektiga olles suitsetajaga kolme tunni jooksul samas ruumis (1 µg nikotiini kuupmeetris).

Millistes levinud köögiviljades leidub enim nikotiini?

Kartul. Keskmises kartulis on nikotiini kontsentratsioon 7.1 ng/g. Nikotiini kogus on veidi suurem, kui tomatid on püreestatud 15.3 ng/g ja väiksem koortes 4.8 ng/g. Passiivse suitsetamisega võrreldavaks määraks, tuleks keskmisel inimesel süüa 140 grammi terveid kartuleid, 65 grammi kartulipüreed või 208 grammi kartulikoori. Kartul, eriti valguse käes seisnud ja roheliseks muutunud kartul, sisaldab nikotiini alkaloidi, mida nimetatakse solaniiniks. Kõrge solaniini sisaldus toidus võib põhjustada märkimisväärseid terviseprobleeme, kuid selleks peab ära sööma hiiglaslikus koguses roheliseks muutunud kartuleid.

Tomat. Rohelistel tomatitel on kõrge nikotiinisisaldus — 42,8 ng/g. Kõigest 23 grammi söömine võrdub passiivse suitsetamise mõjudega. Nikotiini sisaldus tomatis väheneb, kui see küpseb.

Lillkapsast leiti 3.8 ng/g nikotiini, mis tähendab, et 236.4 grammi lillkapsa söömine võrdub saadavalt nikotiinikoguselt kolme tunni suitsuses toas istumisega.

Baklažaan. Baklažaan sisaldab 100 ng/g nikotiini. See tähendab, et juba 10 grammi baklažaani söömine põhjustab passiivse suitsetamisega sarnaseid tagajärgi. Suureks muretsemiseks pole aga põhjust: ühe sigareti suitsetamisega võrdse nikotiini koguse saamiseks peaksite sööma 9 kilo baklažaani.

Tundub šokeeriv? Kuigi üksikud inimesed on tundlikud mõne nikotiini alkaloidi suhtes ja see võib tulevikus terviseprobleeme põhjustada, siis üldiselt ei tasuks nikotiini siiski liigselt karta. See on küll sõltuvust tekitav ja võib olla teatud juhtudel tervisele halva mõjuga, kuid pole kaugeltki mitte kõige ohtlikum aine. Näiteks suitsetades on põlemisprotsessi käigus tekkivate raskemetallide, vingugaasi, tõrva ja teiste kantserogeensete ainete mõju tervisele märkimisväärselt suurem kui nikotiinil. See on ka põhjuseks, miks lubatakse inimeste kasutada suitsetamisest loobumiseks nikotiini sisaldavaid plaastreid või närimiskumme.