Isu = toidusoov, mille on vallandanud su meeled (nägemine, lõhnataju või toidust mõtlemine).

Nälg = signaal, mille saadab välja su aju, kui kõht on päriselt tühi.

Tihtipeale aga polegi üldse asi selles, et kõht on päriselt tühi, vaid me oleme harjunud sellega, et toit on igas emotsionaalses seisundis võrratuks kaaslaseks — lohutab, pakub maitseelamust, rahustab, leevendab igavust jne. Aga sellise söömise taga on tegelikult isu ja soov “tahaks midagi head”. Selliseid isusid võivad esile kutsuda väga mitmed erinevad tegurid ja näljaga pole neil üldjuhul kõige vähematki pistmist, vahendab So Delicious.

1. Toidu nägemine

Nägid ilusat toidupilti, märkasid poes midagi ahvatlevat või piilusid restoranis silmanurgast, milline äge roog kõrvallauda toodi ning tundsid, et pead seda saama nüüd ja kohe, sa ei suuda vastu panna ja oled valmis tegema mida iganes, et seda hõrgutist maitsta. Sellisest isust lahti saamiseks vaata ringi ja keskendu teistele ilusatele (mittesöödavatele) asjadele enda ümber, nii läheb mõte mujale ja isu kaob.

2. Toidust mõtlemine

See on väga tavaline, et niipea, kui mõte toidule läheb, tekib tunne, et nälg on suur ja kohe peab sööma. Jah, mõnikord võibki see nii olla, kui viimasest söögikorrast on mõned tunnid möödas, kuid üsna tõenäoliselt on tegu lihtsalt psühholoogias tuntud mõte-tunne-tegu ringiga — sa mõtled toidule, see tekitab tunde, et kõht on tühi ja lähed külmkapi sisu uudistama. Enesekontrolli aitab säilitada, kui manad endale silme ette mingi vastiku roa, mida sa üldse ei salli. Kui näljatunne kaob, siis tegelikult sa ikkagi ei ole päriselt näljane.

3. Toidu kuulmine

Raske on ükskõikseks jääda, kui keegi kõrval krõpsupakki avab, popcorni pugib või kommipaberitega krõbistab. Muidugi reageerib su keha kohe “anna mulle ka” aistinguga isegi siis, kui kõht on tegelikult silmini täis. Hea nipp on panna klapid pähe ja oma lemmikmuusika käima, et krõbinad ja krõmpsutamised liiga suurt ahvatlust tekitada ei suudaks.

4. Toidulõhnad

Köögist hõljuv kohviaroom, pagaripoe ukse taha leviv värske saia lõhn, liha grillil särisemas… keeruline on vastu panna, eks! Tavaliselt on jälle “tahan midagi head” isu see, mis siinkohal endast märku annab. Aga toidu nuusutamisel on ka väga suur kasutegur. Kui tahad oma aju ära petta ning väiksema toidukogusega täiskõhutunnet saada, nuusuta oma toitu enne sööma hakkamist. Samuti nuusuta enne suhu panemist üle iga amps. See väike trikk töötab igal juhul, sest saad toidust suurema naudingu.

5. Kõhukorin

Kui kõht koriseb, siis on ta kindlasti väga tühi, arvatakse sageli. Nii võib mõnikord olla ka, aga korisema võib kõhu panna ka seedeprotsess, kui näljast on asi tegelikult kaugel. Jälgi suure hoolega, mis seis on: kas kõht on tõesti väga tühi, hakkab tühjaks minema, mõnusalt täis, liiga täis või öökimiseni täis. Kõige õigem hetk toit lauale tuua on siis, kui kõht hakkab tühjaks minema, siis on üle söömise oht kõige väiksem. Lõpeta eine siis, kui tunned, et kõht on meeldivalt täis. Kui tunned, et hakkad juba lõhki minema, oled selgelt üle pingutanud.

6. Maitsenäsad mängivad

Mõnikord tunned, kuidas suu lihtsalt nõuab midagi magusat või soolast või haput… maitsenäsad teevad oma trikke ja näljatunne see kindlasti ei ole. Lihtsalt järjekordne isu. Kui kuidagi ei suuda isust mööda vaadata, siis piisab rahuldustunde saamiseks 2-3 ampsust, pärast seda on tegu juba ülesöömisega.

7. Nostalgianälg

Ema tehtud pannkoogid, vanaema õunakook, tädi Malle jõulupraad… kõik need mälestused tekitavad härdaid mälestusi ja soovi kohe siin ja praegu neid maitseid uuesti kogeda. Siis on tegu väga selge näitega emotsionaalsest söömisest — täitmist ei vaja mitte su kõht, vaid meel ja tunded.

8. Toitainenälg

Su keha nõuab mingit konkreetselt praegusel hetkel puudu olevat toitainet ja tekitab isu selle asja järgi. Kuula oma keha hoolikalt, ta juhatab sind õiges suunas ja just selle toiduni, mida vaja on. Ära püüa seda instinkti suvaliste ja kiiresti kätte saadavate toitudega maha suruda — vajadus jääb alles ja pead veel juurde sööma, kui ignoreerid seda, mida organism ütleb.

9. Stressinälg

Stressile reageerivad inimesed kahte moodi — ühed söövad üle ja teistel kaob isu sootuks. Emotsionaalsetel söödikutel polegi vahet, mida nad täpselt suhu panevad, oluline on sel momendil lihtsalt süüa ükskõik mida, peaasi, et näljatunne kaoks. Kahjuks on see vastik nõiaring — mida rohkem sööd, seda hullem stress tekib, sest tunned end ülesöömise pärast kehvasti, siis lähed end uuesti toiduga lohutama...

10. Igavusnälg

Toit on ühest küljest üks toredamaid, aga teisest küljest üks ohtlikumaid ajaveetmise viise. Väga mõnus on head toitu valmistada ja süüa ning suurest igavusest iga 10 minuti järel külmiku sisu uurida, aga paisuv vöökoht ja kaalunumber, mis sellise meelelahutusega paratamatult kaasnevad, pole üldse nii toredad. Igavusest näksimise vastu aitab mõni tore hobi - loe raamatut, tee 10 kükki, tantsi, heegelda, korista vms.

11. Harjumus näksida töötamise või telerivaatamise ajal

Oi kui palju on inimesi, kes ei suuda telekat vaadata ilma, et käsi pidevalt krõpsu- või kommikausi vahet käiks. Filmiõhtu popcorniga on nagu omamoodi traditsioon. Samamoodi on traditsiooniks, et töökohtadel on kommmikausid laual ning iga kord, kui vajad väikest pausi, saad kausikesest mööda jalutada, paar kommi võtta ja jälle on tore edasi tööd teha. Kummaski olukorras ei ole sa tõenäoliselt üldse näljane, need on lihtsalt harjumused, millest on üpriski keeruline vabaneda. Aga enne järjekordse peotäie kalorite sisse vohmimist peatu hetkeks ja küsi endalt: on mul päriselt kõht tühi või ma lihtsalt söön sellepärast, et kommid on laual.

12. Kesköine nälg

On inimesi, kes ärkavad südaööl ja tunnevad, et minestavad kohe, kui midagi süüa ei saa. Siin võib olla põhjuseks hormoonide kõikumine, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Enne aga proovi nii, et ei anna isule järele. Sea prioriteediks hea ja pikk uni ning püüa voodist mitte väljuda ja uuesti uinuda. Kui paari nädala jooksul ikka kõhukorina peale ärkad, uuri arsti käest, milles asi võib olla.