Kahvel olgu kaunis! See, millega sa sööd, mõjutab oluliset seda, kuidas toit maitseb

Kui tihti sina mõtled sellele, millise kahvli või lusika lauda kattes sahtlist välja võtad? Tõenäoliselt mitte eriti, sest kahvel on ju kahvel, mis vahet sel on, missugune ta välja näeb. Kuid tegelikult on söögiriistad kõige julgemaks osaks söögilauast ning mõjutavad väga suurel määral seda, millise kogemuse ja elamuse sa toidust saad.

Soome toiduainevaldkonna professor Anu Hopia räägib restoranidele lauakatmisvahendeid pakkuva ettevõtte E.Ahlströmi blogis, milline mõju on söögiriistadel meelelahutusgastronoomiale.

Ei ole lihtne mitte pidada söögiriistasid ühissöömise tagasihoidlikeks väikeabilisteks. Restorani lauakattes jäävad need sageli oma suuremate kaaslaste — läikivate taldrikute, sädelevate klaasid ja elegantsete salvrätikute — varju ja taldrikuservade alla. Sealt on need kättesaadavad üksikult või paarikaupa, et anda oma panus toidupala suu juurde jõudmisele. Seejärel naasevad need oma tagasihoidlikule kohale toidulaual, olles valmis toidunautijale oma tänuväärset teenust pakkuma.

Just see toidupala suu juurde toimetamine teeb söögiriistadest toidulaua kõige vapramad osalised, kuna üksi muu lauakatte komponent ei võimalda sellist intiimsust.

Taldrikut limpsime me harva ja salaja, huulte ja klaasi kokkupuude on delikaatselt jahe ning tupsutatakse huuli vaid kergelt. Kuid söögiriistad jõuavad meie suhu! Nuga muidugi harva, kuid kahvel, lusikas ja söögipulgad tagavad toidu toimetamise sihtkohta, puutudes oma teekonnal kokku huulte, hammaste ja keelega. Ja neid märkamatuid ning intiimseid kohtumisi toimub päeva jooksul kümnete kaupa!

Söögiriistade mõju toiduelamusele

Söögiriistad mõjutavad meie toiduelamust mitmel viisil. See mõju on väike ja märkamatu ning me ei suuda seda vargsi saadud kogemust isegi sõnastada. Asjade kulg on järgmine:

Söögiriistade välimus äratab teie aistingud eelseisvaks gastronoomiliseks kohtumiseks. Kas söögiriistad sobivad lauakattega?

Kas need on valmistatud terasest või koguni hõbedast? Hoolikalt poleeritud metallpind või patineeritud, veidi laiguline ja kergelt mõlkis metall? Või muljetavaldavalt must või kuldne? Või siiski lihtsalt korduvkasutatav? Plastmassist, puidust või papist?

Kui hoiate söögiriista käes, tunnetate viimaks selle materjali, vormi ja kaalu. Kas see vastab teie ootustele või on üllatuseks? Kas see on oodatust kergem, raskem või jätab käes hoides kipaka mulje?

Ja siis lõpuks toimub kokkusaamine. Söögiriist libiseb teie suhu. Kas söögiriist on sile või kare? Kas see on ovaalse, kandilise või ümara kujuga? Kas see on õhukesest metallist või ebatasasest plastmassist?

Sekundi murdosa jooksul läbivad kümned mõtted teie ajukäärusid. Ootamatult sündinud mõttesähvatusi analüüsitakse ja võrreldakse teie varasemate kogemustega. Ootused ja nendele toetuvad kogemused rakenduvad lähtuvalt teie väärtustest ja varasematest kogemustest.

Söögiriistade mõju toidu maitsele

Oxfordi ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Charles Spence koos oma uurimismeeskonnaga analüüsis süstemaatiliselt söögiriistade kaalu, suurust, kuju ja värvi, et teha kindlaks, kuidas mõjutavad söögiriistade erinevad omadused toidu maitset, toidu meeldivust ja selle tajutud väärtust. Charles Spence järeldas, et

• söögiriistade omadused mõjutasid oluliselt saadud toiduelamusi, muu hulgas ka kogetud maitset ja tajutud meeldivust.
• juustu tajuti soolasemana, kui see pandi suhu noa otsaga, võrreldes lusikast maitstud juustuga.
• ka söögiriistade värvid mõjutasid söömisel tajutud maitset: tundus, et valge ja must lusikas võimendasid soolasust.

Selles uuringus ja muudes katsetes saadud tulemused ei ole siiski nii ühemõttelised, et nende põhjal saaks soovitada universaalset retsepti söögiriistade õigeks valikuks. Näiteks ei saanud sööja teha söögiriistade kaalu põhjal järeldusi portsjoni suuruse kohta.

Söögiriistad lisavad lauakattele kvaliteeti ja esteetikat

Kuigi söögiriistade poolt toiduelamustele avaldatavat mõju käsitlevate uuringute tulemused on vastuolulised, teame me siiski, et söögiriistade kvaliteet mõjutab oluliselt seda, kuidas me oma toidu maitset tajume. Need on osaks meie toitumise esteetikast nii argistel kui ka pidulikel sündmustel.

Meelelahutusgastronoomiaga on seostatud ka maitse-, tunde ja lõhnaaistinguid ja digitaaltehnoloogia üha laiem levik teeb peagi võimalikuks ka virtuaalaistingute kogemise.

Pidulikel sündmustel hindame olukorrale vastavaid, mõnikord kallihinnalisi, mõnikord üllatuslikke, mängulisi või isegi kõhedust tekitavaid söögiriistasid. Pidulikel lauakatetel on kasutatud isegi pussnuge, pintsette ja pipette.

Argielus eelistame siiski pigem üllatustest hoiduda. Argise esteetika juurde kuulub lihtsus ja tagasihoidlikkus. Hea argipäev on tasaselt kulgev, kuid seda võib elavdada kauni lauakattega.