Eat Just ei ole sugugi ainus ettevõte, kes laboriliha kasvatab. Nemad jõudsid oma kanalihaga küll esimesena ametlikult turule, kuid kümned teisedki firmad on oma tootearendusega üpris kaugele jõudnud ning tõenäoliselt juba üsna pea saavad heakskiidu ka tehislik looma- ja sealiha, kirjutab Reuters.

Just Eat lihatoote algmaterjaliks on rakupangast saadud kanaliharakud, nii et toote valmistamiseks ei ole tapetud ühtegi kana. Ka rakupanka saadakse vajalik materjal elusatelt lindudelt. Rakud pannakse koos taimepõhiste lisanditega kasvama 1200 liitrisesse bioreaktorisse. Hetkel ei ole tootmismaht veel nii suur, et liha saaks poelettidel müüa, kuid ühes Singapuri restorani vajadused suudetakse esialgu ära katta. Muidugi on laboriliha tootmine esialgu märksa kallim kui traditsioonilise liha tootmine, kuid firma esindajad kinnitavad, et tõenäoliselt hind siiski aja jooksul langeb.

Laboriliha tootjad usuvad, et nad suudavad veendunud lihasööjad oma toodetega üle võita ning panna inimesed loobuma traditsioonilisest lihast ehk surnud loomade söömisest. Taimetoit ei ole paljudele veel meeltmööda ning taimepõhised liha-asendajad ei suuda oma maitselt ja tekstuurilt kuidagi originaaliga võistelda. Laboriliha puhul aga loodetakse, et see suudetakse luua võimalikult originaalilähedane ning ka veendunud karnivoorid on valmis vähemalt proovima.

Hulk uuringuid on kinnitanud, et rikkamates riikides süüakse liha rohkem kui inimestele endile ja tegelikult kogu planeedile kasulik oleks. Liha osakaalu vähendamine oma menüüs on kliima seisukohalt üks olulisemaid aspekte, osade teadlaste sõnul isegi kõige suurem ja tähtsam samm planeedi heaolu osas, mida üksikisiku tasandil astuda saab.

Kui täna on olukord selline, et iga päev saadetakse lihatööstustes tapalavale 130 miljonit kana ja 4 miljonit siga, siis teadlased ennustavad, et juba aastaks 2040 jõuame nii kaugele, et enamik lihast ei tule enam surnud loomadelt, vaid ongi laborite töö tulemus.