Käsitööõllekonkursi kangete õllede kategooria võitja Margo Samorokov: kasutasin maitse saamiseks pihlakaid, mida kulus mitmeid kilosid
Kokku osales möödunud laupäeval käsitööõlle pruulimiskonkursil 25 pruulijat 30 koduõllega. “Osalejate hulgas oli sellel aastal nii vanu tegijaid kui ka uusi katsetajaid,“ kinnitas võistluse peakorraldaja Sulev Lind.
Parimad selgitas pimedegusteerimisel välja ekspertidest koosnev žürii, kes reastas finaali jõudnute vahel kolm paremat kahes kangusklassis - lahjad õlled, mis jäid alla 7% ja kangemad õlled.
Kangete õllede kategoorias pälvis võidu Pärnust pärit Margo Samorokov konkursile esitatud 11,5%-lise odraveini “Nõiapuu” eest, mis oli sellele õllestiilile omaselt hapukas ja marjase maitsega, kuid komisjoni hinnangul siiski üllatuslike nüanssidega ja samas väga hästi läbimõeldud maitsekooslusega jook,” põhjendas Lind esikohavalikut.
Ehkki nime poolest vein, kasutatakse seda tüüpi õlle tegemiseks teravilja, peamiselt odralinnaseid. “Odravein nõuab kannatust, sest sarnaselt veinile valmib jook pikalt laagerdudes.
Küsisin Margo Samorokovilt käsitööõlle populaarsuse tagamaade ja võidu toonud odraveini kohta.
Kui naised ei ole üldiselt väga õllelembesed, siis kas võib öelda, et käsitööõlle puhul võidab just see sihtrühm, sest erinevalt tavalisest kargest õllest on siin esindatud rohkem maitseid ja magusust?
"Käsitööõllede maailm on väga mitmekesine. Kui massõlle puhul on esindatud tüüpilised maitsed, siis kästiööõlles on palju eksperimenteerimist ja igaüks võib leida endale meelepärase. Traditsioonide säilitamine just traditsioonilise käsitööõlle taastamise ja propageerimise mõttes on väga oluline. Eesti on võrreldes Läti ja Leeduga ning Skandinaavia maadega kehvemas seisus, sest nõukogude ajal meie käsitööõlle traditsioon suuresti hävis. Sarnaselt toiduvalmistamisega, milles on oma osa katsetamisel, tahavad käsitööõlle tegijad samuti uusi maitseid proovida. Korra näiteks katsetatakse pihlakatega, teine kord kuusevõrsetega. Kõigile maitseb vanaema õunakook, aga vahel on tore ka midagi muud proovida," rääkis Margo Samorokov.
Kas käsitööõllede puhul on ka kohalikke kinnistunud klassikuid?
"Eestis on kindlad suuremad tegijad välja kujunenud. Need on aastatel 2012 ja 2013 esimese suurema lainega tulijad. Tegijaid on palju, aga tuumiku moodustavad suuremad, näiteks Põhjala, Tanker ja Õllenaut. Nemad suudavad ka oma tooteid välismaale eksportida."
Mis omadused tõid "Nõiapuule" võidu?
"Katsetamine erinavate maitsetega, kasutasin maitse saamiseks pihlakaid, mida kulus mitmeid kilosid. Antud õlle teeb minu jaoks unikaalseks selles kasutatud koduaias kasvanud humalad ja kodumetsast korjatud metsik pärm. Õlledel on eristiilid ja "Nõiapuu" on odralinnastest tehtud veinilaadne õlu. Selle maitse on hapukas, veinilik, kergelt on tunda magusust, aga ka pihlaka mõrudus on esindatud," kirjeldas võiduõlut Samorokov.
Kuidas saite pihlakate mõrudusest lahti?
"Korjasin pihlakad juba 2 aastat tagasi ja need seisid sügavkülmas, mis käitus sarnaselt õues oleva külmaga ning muutis marjade maitset. Alles jäi mõnus mahe mõrudus, mida ei saa võrrelda enne külma pihlakapuu küljest võetud marjade maitsega. See meenutas natukene arooniat," vastas käsitööõlle pruulimiskonkursi tänavune võitja.
Kangete õllede kategoorias pälvis teise koha 7,4%-lise porteriga “Libe keel” Hanno Sirkel ja kolmandaks tuli Tarmo Teder, kes pruulis 7,8% alkoholisisaldusega, kuuselõhna ja -maitselise Belgian Triple stiilis õlle “Oh kuusepuu”. Kergematest õlledest võidutses mündimaitseline nisuõlu “Kevadhõng”, mille pruulis Ahto Saks, kellele oli käesolev aasta esimene kord Eesti Väikepruulijate Liidu koduõllekonkursil osaleda. Võiduõlle kanguseks oli 4,5 % ja plussideks hea konsistents, mõnus mündimaitse ning korralikult püsiv vaht.
Selle kategooria teise koha vääriliseks pidas žürii Oscar Tirmani Belgian Blonde Ale stiilis 6,9% õlut “Kohalik” ja kolmandaks tuli Margus Linkgreimi New England IPA Brexit 2020, mil kangust 6,8%.
Hobitegijatele mõeldud Eesti Väikepruulijate Festivali ja selle raames toimuvaid käsitööjookide võistluseid korraldav Eesti Väikepruulijate Liit loodi 2013. aastal eesmärgiga edendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning arendada Eesti alkoholikultuuri pakkudes kvaliteetseid tooteid ja harides tarbijaid. Liitu kuulub enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.
