„Kuiv” vagabund: Lahhentagge süütu džinn lööb maailmas laineid

Vaid mõne kuuga ideest pudelisse ja poeriiulile jõudnud Lahhentagge napsivabriku alkoholivaba džinn* tabab täppi otsusega valmistada jook ka neile, kes kas ajuti või alaliselt vembuveele embargo on seadnud. Tõsiselt võetavaks muudab selle joogi asjaolu, et see on destilleeritud London Dry meetodil, mitte lihtsalt ürtidega infuseeritud.

Lahhentagge käib kaasas praegu joogiskeenes tugevalt võimust võtva trendiga, mis toob turule aina enam ja laiemas valikus kuulsate napsistiilide alkoholivabu versioone. Mõnedele tundub see ebaloogilise peenutsemisena, teistele aga selgelt uue turunišina, mis kogub aina rohkem poolehoidjaid. Selge on aga see, et alkoholivabad „napsid” on viimaste aastate suurim kummardus maitsetele ja aroomidele, jättes kõrvale kokteilide põhieesmärgi – purjutamise. Jook ei joovasta mitte etanooli mõjumisel ajunäsadele, vaid maitsemeelte turgutamise kaudu.

„Viimasel Berliinis toimunud messil Berlin Bar Convent jäi eriliselt silma, kui tugevalt löövad praegu baarimaastikul laineid mittealkohoolsed kokteilid, eriti just need, kus on kasutatud mõnda alkoholivaba destillaati. Eks mõte mittealkohoolsest joogist kõlkus peas juba enne. Kuidagi endalegi ootamatult saigi messil selgeks, et destilleerime järgmiseks just alkovaba džinni,” mainib Lahhentagge perenaine Maarit Pöör, kes on napsitootja uusima joogi Flaneur ema.

Maitsestatud vesi

Alkoholivaba destillaadi saamiseks on mitu võimalust: esimene variant on eemaldada alkoholiga destillaadist kärakas, seda siis kas keetmise või pöördosmoosi teel. Kahjuks pole neist kahest kumbki sobilik: esimene keerab maitsed-aroomid tuksi, teine meetod on lihtsalt kallis. Jääb üle võimalus jätta alkohol üldse mägust välja ja destilleerida vett. See tähendab seda, et padadestillaatorisse segatakse kokku puhas vesi ja Lahhentagge puhul erinevad džinniürdid ning protsess läheb käima. Tulemuseks on maitsestatud vesi. Kui olla absoluutselt aus.

„Tean, et nii mõnigi tootja destilleerib iga ürdi eraldi ja siis segab joogi kokku. Mina panin korraga kõik „maitserohelised” patta, vesi sekka ja tuli alla. Ning ütlen ausalt, esimene retsept, mille patta panin, on ka see, mis pudelisse sai. Midagi minus ütles, kogemus tõenäoliselt, et just nii on õige. Eks ma hiljem katsetasin veel erinevaid retsepte, kuid see esimene oli ikka kõige õigem,” räägib joogi väljatöötaja.

Mis aga annab sellele „veele” oma maitse? Esiteks kohe Saaremaa kadakamari, köömned, rosmariin, aga ka paradiisiterad, sidrunikoor ja midagi veel, mida Maarit ei avalda, sest midagi peab ka saladuseks jääma. Nii aroom kui ka maitse on joogil kange, lõikavalt kreftine, meenutades – nagu algne probleemilahendus ette nägi ja plaan oli – džinni.

„Minu taotlus oli teha väga ürdine jook, mis oleks täiesti erinev ka meie alkoholiga džinnist. Seetõttu ei kasutanud ma siin retseptis ka ühtegi õit. Seepärast ei ole sellel joogil floraalseid noote, pigem tummine ja „roheline”. Kokteilina vajab see jook kaaslaseks magusamat toonikut, greipi ja jääd,” mainib Pöör, kes lisab, et tallegi ootamatult selgus, et ka seda jooki peab laskma umbes kaks nädalat seista, et maitsed „abielluksid” ja vedelik selgineks.

Kokteilil ja kokteilil pole vahet

Uuele joogile nime leidmisel oli soov anda edasi pideva uitaja, otsija, maailmast huvituva inimese motiivi. Parim sellealane kokkuvõte leiti ootamatult prantsuse keelest. „Flaneur tähistabki kõike seda, mida see jook endas kannab ja edasi annab: katsetusi, uudishimu, teadmistejanu, avameelsust, spontaansust ja nii edasi. Flaneur tähendab tegelikult prantsuse aristokraadist uitajat, kelle eesmärk elus on vaid hedonism,” selgitab Lahhentagge peremees Tarmo Virki.

Miks aga võtta alkohol välja millestki, mis juba niigi on nii hea ja laialt kasutatud jook? Ning miks teha selle joogiga veel kokteile? Alkoholivaba destillaadi idee pole mitte luua olemasolevast vedelast (mahlad, tõmmised, limonaadid, vesi ja nii edasi) täiesti uut alkoholivaba kokteili, vaid pakkuda olemasolevaid kokteile alkoholivabalt. Kaotamata maitsetes ja aroomides naudingut, mida pakub originaalkokteil.

Ning seda suudab Flaneur kindlasti, petta maitse- ja haistmismeeled ning pisut aju „katki teha”. Kokteilis käitub Flaneur nagu tavaline džinn, lisab segule teravaid noote, hapet ja soolakust. Kui ei teaks, millega tegu, siis esimesest ega vahel ka teisest rüüpest ei saaks aru, et jommi see kokteil ei paku. Kuid ka kõige kõvem džinntooniku mees ei loobu Flaneur’n’tonic’u lõpuni joomisest. Maitse võit kanguse üle ...

* Kuna alkoholivaba džinni pole olemas, siis on ametlikult tegemist džinnilaadse alkovaba destillaadiga.