Kristina Madisson-Laht: suhe toiduga kujuneb paljuski lapseeas. Seda on põnev jälgida ja see pakub rohkelt elamusi!

Laste esimesed sõnad on seotud ümbritsevaga, enamasti on need ema ja isa ning järgemööda ilmub sõnavara hulka kõik tegevust ja tähelepanu hõlmav. Söömine on väikese inimese üks keskseid tegevusi, mis annab vanematele võimaluse lapse kõne ja keele arengule kaasa aidata ja neile uusi maitseid tutvustada.

Beebid koguvad informatsiooni ümbritseva kohta käte ja suu kaudu. Nad haaravad uudistavalt lähiraadiuses olevat sooviga teada saada, kas huvipakkuvad asjad on ehk söögiks ja kuidas neid kasutada saab. See on väikese inimese arengu tavapärane osa, sest suu ja käed on kõige puutetundlikumad kehaosad, mille kaudu laste ajud saavad enim informatsiooni. Paljud beebid imevad pöialt juba emaüsas, stimuleerides sellega mõlemaid tundlikke piirkondi korraga. Väikese inimese suhe maitsetega algab looteeas, mil nad saavad osa ema isudest erinevate toitude järele. Uuringute järgi mõjutavat rasedusaegne toiduvalik lapse eelistusi ka tulevikus. Kui te eelistate beebit oodates süüa juurvilju, siis on suurem tõenäosus, et need on hiljem meeltmööda ka teie lapsele.

Esimesed jutud toidust saavad alguse juba väikelapseeas, kui vanemad meid söödavad, ampse loendavad, toitmise ajal värvidele ja kujunditele viitavad.

Alguses loendame ampse ise, siis üheskoos ja lapse kasvades on võimalik sõlmida kokkuleppeid – 5 ampsu veel ja alles siis on magustoidu kord!

Kuigi sel hetkel, kui ollakse parasjagu ametis mingil põhjusel söömisest keelduva lapsele toidu pakkumisega, võttes selleks appi laulu või imiteerides mõne loomakujulise peaga lusikaga maitsvaid suutäisi transportivat lennukit, võib see tegevus olla väljakutset esitav ja närve proovile panev, ent tagantjärele neid hetki meenutades tekib heldimus.

Jänese-, mõmmi- või konnakujulise peaga hõbelusikad on söögiriistade sahtlit avades teiste lusikate seas välja piilumas äraütlemata armsad, ootasid katsikukingiks saamise järel oma vastutusrikast rolli ja peale olulist kohtumist väikeste kätega jäidki vajadusel haardeulatusse. Need ei olegi ehk puhkusele läinud, sest on osutunud laste lemmikuteks ja ühel hetkel võivad jõuda koguni lastelaste kasutusse.

Minus tekitavad heldimust ka laste esimesed nõud – loomapiltidega tassid ja taldrikud. Mõned neist on katsumustele vaatamata terveks jäänud. Ka parandatud kõrva ja veidi kulunud mustriga on need kapis koha leidnuna säilitamist väärt.

Kas mäletate oma lapse reaktsiooni, kui ta hakkas 6-7-kuuselt lisatoitu saama? Esimene püree ja puder. Maitsete palett täieneb ja uut kogedes väljendab väike inimene end lausa füüsiliselt. Oi kui kummaliselt maitseb kaeraehelbepuder ja kui hapuuuuu on sidrun!

Köök on kodu keskne osa ja elu koos väikeste lastega toimub suures osas just seal. Laste esimesed katsetused kokanduse vallas algavad vanemaid või vanavanemaid abistades. Õpitakse koostisosi valama ja segama, mis sellest, et jahupilved paisatakse lendu ja suhkrupuru katab terve põranda. Vanematelt saadud uusi teadmisi kõrva taha pannes saab mänguköögis hiljem valla pääseda kokkamise kirg ja fantaasia. Nukkudel ja mängukarudel söödetakse kõhud korralikult täis ja pere teisi liikmeidki ei jäeta "söögipoolisest" ilma! Jääb vaid mõelda kui palju vanemad erinevaid Lego või muid klotse isukalt on "ära söönud".

Köögis saab väike inimene lisaks toiduvalmistamise oskustele ka teadmisi hügieeni ja garneeringu osas. "Käed puhtaks!" tavatses minu restoranikokast vanaema vastuvaidlemist mittesalliva hääletooniga enne lastele usaldatud ülesande andmist öelda ja üks oli kindel – toitu tuli kaunilt serveerida! Eeskuju toel õpime retseptide lugemist ja köögis kasutatavaid tehnikaid ning see, kuidas meid kulinaaria salakeelde pühendatakse, hakkab edaspidises elus mõjutama, kui mugavalt ennast köögis tunneme, kuidas süüa teeme, toiduvalmistamisest mõtleme ja ebaõnnestumistega toime tuleme.

Põhjused, miks paljud inimesed ei valmista oma võimete järgi (või üldse mitte) süüa, on muu hulgas ka psühholoogilised. Kui lapsi toiduvalmistamisse ei kaasata, siis millal nad hakkavad ennast selles usaldama ja tekib soov kööki rohkem kui ainult kiigata? Tehnilised oskused on omandatavad, aga selleks peab olema soov ja tahe! Lapsed söövad isevalmistatud toite palju parema meelega ja nutikad vanemad teavad, et võsukesed võivad mõne roa osas nii koguni meelt muuta!