Minu vanaema lapsepõlv jäi sõjaaega. Mäletan tema pahameelt, kui kord õega keeldusime kartuli-piimasuppi söömast. Meenuvad meie kolme emotsioonid – kurbus, pettumus ja piinlikkus. Las mõned toidud jäävad lapsepõlve, aga see ei tähenda, et mälestused nendest ennast aeg-ajalt ei ilmuta. Nüüd täiskasvanuna mõistan vahel oma lastega mõne toidu teemal piike ristates kalli mamma pettumust.

Kui mõtlen magustoitudele, mida vanaemad tegid, siis meenuvad toredate nimedega road – kurepesad ja mannavaht, millel on veel teinegi kena nimi, roosamanna. Seda jõhvikatelt värvi saanut peetakse nüüd vana kooli magustoiduks.

Nii et toit ei ole mitte ainult põhivajadus, vaid see seostub meile mälupiltidega turvalisest keskkonnast, kallitest inimestest ning mõlemad "osapooled" võimendavad teineteist. Võime püüda mõnda toitu valmistada nii nagu seda ema või vanaema tegi, aga isegi peale tehnilise meisterlikkuse saavutamist jääb midagi väga olulist puudu. See ei ole tehtud inimese poolt, kelle armastust võisime tunda isegi kõige lihtsamas roas.

Ja muidugi lõhnamälu, mis võib hämmastava täpsusega tagasi viia mõnda erilisse hetke, tuttava hõnguga meenuvad sündmused ja inimesed. Aroomid mõjutavad sama ajupiirkonda, kus sünnivad mälupildid. Teadlased on kindlaks teinud, et tuttav lõhn võib aidata mäluprobleemidega inimesel minevikuga taas kontakti saada. Toidumälestused on ühed eredamad, kuna hõlmavad kõiki viit meelt, mille stimuleerimisel on tugev mõju meie toidumälule.

Oma Maitse palus tuntud Eesti inimestel öelda, milline nende ema tehtud toit on parim. Vaata videost, mida Jüri Arrak, Inger, Argo Ader, Epp Maria Kokamägi, Anni Arro, Jana Hallas, Marek Sadam, Eva Luigas, Riin Alatalu ja Helen Lokuta vastasid!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena