Kasemahl kubiseb vitamiinidest ja mineraalidest. Kasemahl sisaldab C-vitamiini, antioksüdante, flavonoide nagu kvertsetiin, mis vähendab põletikku ja toetab hormoon insuliini toimet. Kvertsetiini kasutatakse sageli allergiate korral, see tugevdab südame veresooni, alandab kõrget vererõhku ja aitab veepeetust vähendada. Kasemahlas leidub kaltsiumi, magneesiumi, räni, naatriumi ja kaaliumi ning tänapäeva toidus harva esinevaid mikroelemente nagu vask, raud, mangaan ja tsink.

Kasemahla armastatakse nii meil kui mujal. Meie lõunanaabrid oskavad kasemahla meist ehk pareminigi hinnata – Lätis peetakse seda jooki lausa rahvuslikuks aardeks. Prantsusmaal on kasemahla joomise traditsioon kloostrites säilinud tänapäevani. Hiljutine uuring Venemaal näitas üllatavat mõju patsientide maksafunktsiooni toetamisel kroonilise C- hepatiidi korral, 12 nädalaga vähenes viiruse aktiivsus 43%. Lisaks näitas uurimus, et selles leiduv klorogeenhape on paljukiidetud kaalulangetamisfaktor, mis aeglustab glükoosi vabanemist organismis. Kui glükoosisisaldus veres langeb, siis hakkab organism tootma energiat maksas ladestunud rasvu lõhustades. Koos isu vähenemisega ja energia suurenemisega hakkab kehakaal tasapisi langema.

Kasemahl on nooruse eliksiir. Riia Ülikoolis läbiviidud uuringus selgus, et kasemahl on tugev antioksüdant ja aeglustab vananemise mõju. See stimuleerib nii rakkude kasvu kui kaitseb naharakke oksüdatiivse stressi, sh ultraviolettkiirguse, saaste ja põletiku eest.

Vanasti nimetati kaske tarkuse puuks. Sellele võiks tänapäevase seletuse leida kasemahlas sisalduv glutamiinhape, mis on vajalik närvisüsteemi tööks ja oluline suhkrute ja rasvade metabolismis. Glutamiinhappe sool – glutamaat on väga oluline neurotransmitter, olles tähtis õppimise juures ja mälestuste loomisel. Mõttetegevust soodustava kuuri tegemiseks soovitatakse juua kasemahla 21 päeva jooksul, igal hommikul klaasike tühja kõhuga.

Kõige kasulikum on mahla koguda märtsikuus peale esimest noorkuud. Et puud mitte kahjustada tuleb pärast kindlasti auk sulgeda! Ja veel – suhtu loodusse lugupidavalt! Ära unusta puu käest enne küsida, kas ta soovib oma mahla anda.

Loe lisaks:

Allikas: Vilve Savi, Toitumistarkus.ee

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena