Ilmselt on nendes väidetes ka üksjagu tõtt, sest must pässik sisaldab ohtralt erinevaid kasulike aineid nagu B-vitamiinid, flavonoidid, fenoolid, fütosteroidid, sahhariidid, agaritsiinhape, mineraalid, sh kaalium, magneesium ja mangaan. Suur antioksüdantide hulga tõttu kasutatakse seda puuseent ka vähi vastases võitluses, sest see leevendab paljusid haiguse ja selle raviga kaasnevaid kõrvalnähte.

Teejoogi tegemiseks võib kasutada nii värsket kui kuivatatud pässikut. Retsepte ja võimalusi selle valmistamiseks on lugematul hulgal ning seni pole veel üksmeelele jõutud, milline nende hulgast on see kõige õigem.

Üks võimalik variant on aga selline: lase umbes liiter-poolteist vett keema ning lisa sellele üks paras peotäis purustatud pässikut. Keeda tundi kolm-neli ning tarbi kuumalt. Kellele joogi kergelt mõru mekk mingil põhjusel vastumeelt on, võib lisada meelepärases koguses mett. Või mõnda muud magustajat, tee kasulikud omadused sellest ei muutu.

Kuigi musta pääsikut võib leida nii lepalt, pöögilt, harilikult tammelt kui teistelt lehtpuudelt, kasvab see meie kandis põhiliselt kaskedel. See aga ei tähenda, et kõik kaasikud neid paksult täis on. Pigem vastupidi, tegemist on võrdlemisi haruldase puuseenega, mille esinemissagedus 1 pässik 15 000 kuni 20 000 puu kohta. Sestap võid pidada end õnneseeneks, kui oled suutnud selle metsast üles leida.

Vaja läheb:

  • Musta pässikut
  • Vett
  • Aega