Kas teadsite, et jäätis jõudis Euroopasse maadeuurija Marco Polo kaudu juba 13. sajandil? Baltisakslaste peolaual oli see kindlasti juba 18. sajandil.

"Esmalt serveeriti jäätist kohvikutes ja restoranides ja pisut hiljem leidis see maiustus tee jõukama seltskonna peolauale. Juba laialdasemalt oli jäätis linnaperedele tuttav 1920-1930. aastatel," rääkis Kannike. 1930ndad märgivad ka aega, mil tekkisid esimesed kodumaised jäätisetööstused.

Kohvikute klassika - Aleksandri koogi juured ulatuvad aga Šveitsi, kust see 16.-17. sajandil Peterburi kaudu Baltikumis ja Põhjamaades tuntuks sai. See roosa glasuuriga liivataina küpsetis, mille kahe kihi vahel peitub hapukas moos, sai endale nime Vene keiser Aleksander I järgi. Seda valmistati Soomes esmakordselt 19. sajandi alguses, kui keiser Helsingit külastas.

Mis oleks aga pidualud ilma suus sulava ja pehme kringlita?

"Eestlaste peolauale jõuab kringel 19.-20. sajandi vahetusel. Enne seda ei olnud valge nisujahu kätesaadav, kuna oli liiga kallis. Ka suhkur oli pikka aega luksuskaup. Alles 120-130 aastat tagasi võis eestlane endale pidupäevaks valgest jahust saia ja kringli küpsetamist lubada. Samas kringli ajalugu ulatub keskaega. Siis olid need küll mõõtmetelt väiksemad," rääkis Kannike.

"100 aastat tagasi sai populaarseks suur ja lopsakas kaunistustega pärmitaignast kringel. Kuna kringel oli kohustuslik baltisakslaste sünnipäevalaudadel, siis nende eeskujul tuli see ka eestlaste peolauale. Sama ajal hakkas laialdasemalt levima kodune sünnipäevade tähistamise komme. See on ka üks põhjus, miks kringel on jätkuvalt populaarne," lisas Kannike.

Tee ise Aleksandri kooki. Retsepti leiad SIIT