Millised maiustused olid Eestis populaarsed 100 aastat tagasi?
Mida siis pandi tollal pidulauale? Tänases "Terevisioonis" tutvustas vanaaegseid, kuid ometigi ka tänapäeval tuntud ja armastatud maiustusi ERM-i etnoloog Anu Kannike, kes peab sel teemal Eesti ajaloomuuseumis 8. märtsil loengu.
Kas teadsite, et jäätis jõudis Euroopasse maadeuurija Marco Polo kaudu juba 13. sajandil? Baltisakslaste peolaual oli see kindlasti juba 18. sajandil.
Kohvikute klassika - Aleksandri koogi juured ulatuvad aga Šveitsi, kust see 16.-17. sajandil Peterburi kaudu Baltikumis ja Põhjamaades tuntuks sai. See roosa glasuuriga liivataina küpsetis, mille kahe kihi vahel peitub hapukas moos, sai endale nime Vene keiser Aleksander I järgi. Seda valmistati Soomes esmakordselt 19. sajandi alguses, kui keiser Helsingit külastas.
Mis oleks aga pidualud ilma suus sulava ja pehme kringlita?
"100 aastat tagasi sai populaarseks suur ja lopsakas kaunistustega pärmitaignast kringel. Kuna kringel oli kohustuslik baltisakslaste sünnipäevalaudadel, siis nende eeskujul tuli see ka eestlaste peolauale. Sama ajal hakkas laialdasemalt levima kodune sünnipäevade tähistamise komme. See on ka üks põhjus, miks kringel on jätkuvalt populaarne," lisas Kannike.
Tee ise Aleksandri kooki. Retsepti leiad SIIT