VIDEO | Kõige realistlikuma välimusega taimne liha on nüüd saadaval
Eelnimetatud omadustele vastava taimse liha väljatöötamist on taganud edu, sest nüüd on saadaval lihale spetsiifilise tekstuuri ja väljanägemisega toode.
"Praetüki" koostisosadeks on hernes, merevetikad ja peedimahl, mis pressitakse lihaskoe loomiseks peeneteks kiududeks. Hispaania ettevõte Novameat sõnul on praetükk alates sellest aastast saadaval mõnedes Hispaanias ja Itaalias asuvates restoranides ja juba laialdasemalt aastaks 2021.
Loomakasvatuse mõju keskkonnale on pannud ettevõtteid looma vegan alternatiive ja edusammudeks võib nimetada selliseid taimedest toodetud lihaga sarnaseid tooteid nagu "Beyond Meat" ja "Greggs sausage". Ent terve lihalõigu tekstuuri loomine on palju keerulisem kui hakkliha oma.
“Alustasin praetükiga katsetamist, sest arvan, et see on taimepõhise liha püha graal,” ütles Novameati asutaja Giuseppe Scionti. “See on kõige keerulisem,” lisas ta. Ettevõte avalikustas 3D-trükitud praetüki juba 2018. aastal, kuid uuel praetükil on nii lihale iseloomulik kiuline tekstuur kui ka välimus, tehes sellest tänaseks kõige realistlikuma versiooni.
Ettevõte katsetab veel maitsega ja Scionti sõnul saavad nad proovida koostisosi, mida on varasemalt kasutatud taimedest tehtud veenvate lihaveise burgerite valmistamiseks. Scionti mainis, et lõplik "viimistlus" loodetakse saavutada järgmise paari kuu jooksul.
Uue praetüki võtmeks on patenteeritud mikroekstrusioonitehnoloogia, mis tekitab kiude läbimõõduga 100 kuni 500 mikronit. See võimaldab kopeerida päris liha keerulist struktuuri, milles on lihaskiud ja rasv. Olemasoleva ekstrusioonitehnoloogia abil saadakse palju suuremaid kiude.
50-grammise praetüki valmistamine läheb maksma 1,15 Inglise naela, mis on hinna poolest sarnane Suurbritannia supermarketites pakutava pihvi hinnaga. Scionti sõnul vähenevad kulud, kui protsessi suurendatakse. Ettevõte plaanib 2021. aastal tellida katsetehase, mis suudab toota 50 kg praetükke tunnis. Massiturule jõudmiseks plaanib ettevõte litsentsi alusel oma tehnoloogiat pakkuda olemasolevatele toidutootjatele, kes saavad välja töötada oma retseptid.
Mõnda taimepõhist liha alternatiivi on kritiseeritud selle tõttu, et see sisaldab sama palju rasva ja soola kui toit, millega seda kavatseti asendada. Scionti sõnul ei sisalda taimepõhised alternatiivid kolesterooli ega hormoone ja antibiootikume, mida sageli leidub pärislihas. Tema sõnul võiks tulevikus lisada tootele ka selliseid kasulikke koostisosi nagu oomega-3 rasvhapped.
Novameat ei ole ainus ettevõte, kes tegeleb taimepõhise "praetüki" arendamisega, tema juhtivaks konkurendiks selles vallas on Iisraeli päritolu Redefine Meat. Erinevalt Novameat'i tootest on Iisraeli ettevõtte liha degusteeritud avalikult ja saadud on ka positiivset tagasisidet, kuid tekstuuriga "praetükki" pole ettevõte veel avalikustanud.
Sarnase toote loomisega tegelevad veel Atlast Food, mis kasutab seenekiudu lihaga sarnaste tekstuuride saavutamiseks ja Emergy Foods. Teine Iisraeli ettevõte, Aleph Farms, on tootnud laboris kasvatatud tõelistest veiseliharakkudest praadi, mille keskkondlik jalajälg on ettevõtte sõnul palju väiksem kui päris liha puhul.
"Kindlasti on oma roll tehnoloogial, mis suudab nii taimede kui ka laboris kasvatatud liha struktureerida keerukamateks toodeteks", ütles Rosie Wardle, Jeremy Colleri sihtasutuse ja Redfine Meat'i nõustaja. "Olen söönud Redefine'i toodete varasemaid versioone ja need olid tõeliselt maitsvad," rääkis naine.
Loomsete saaduste alternatiivide loomisel teadlaste ja ettevõtjatega koostööd tegev Good Food Institute esindaja David Welch kommenteeris uut toodet: "Et rahuldada kasvavat ülemaailmset nõudlust liha järele, mis on taimedest säästlikumalt toodetud, peame pakkuma maitset, tekstuuri, ja välimust, mida lihasööjad soovivad."
Ta ütles, et sellised uued tehnoloogiad nagu Novameat'i bioprindid on kasulikud: "Need annavad taimsetele lihatootjatele laiema valiku tööriistu, et jäljendada igat tüüpi liha ja mereande." Scionti sõnul on ettevõtte eesmärk tulevikus taimset sealiha ja lõhet tootma hakata.
Värskete teadusuuringute järgi on rikastes lääneriikides liha söömise vähendamine kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks ja kliimakriisiga võitlemiseks hädavajalik.
"Usume, et oluline on pakkuda alternatiivi," ütles Scionti, kes tegeles kümme aastat Hispaania Kataloonia polütehnilises ülikoolis ja muudes asutustes koetehnoloogia uurimisega. "See aitab pikemas perspektiivis vähendada maa-, vee- ja energiavajadust ning loomulikult vähendada loomakasvatuse poolt õhku paisatavaid heitkoguseid.
Allikas: The Guardian
