Heade harjumustega uude aastasse!
Hommikusöök on aluseks tegusale päevale
Parim valguallikas on muna, mis sisaldab vitamiine, mikroelemente ning oomega 3- ja 6-rasvhappeid. Muna on paljudele meelepärane hommikusöök, sest see on toitainerikas ja maitsev. Munade puhul mängib rolli ka see, kuidas neid valmistada. Keeda muna või hoopis prae vähese oliiviõliga. Süsivesikuid ja valke võiksid täiendada tervislikud rasvad pähkite, seemnete ja rasvase kala kujul.
Mitmed uuringud näitavad, et need, kes hommikuti ei söö, tarbivad päeva jooksul rohkem ebatervislikke snäkke, mis sisaldavad kahjulikke rasvhappeid ja suhkrut ning vähe kiudaineid, vitamiine ja mineraalne.
Valmista ise granolat
Koostisosad:
360 g kaerahelbeid
50 g kooritud mandleid
60 g päevalilleseemneid
1/4 tl soola
1/2 tl kaneeli
Sega koostisoad hoolega läbi ja lisa 170 g mett ning 120 ml oliiviõli. Seejärel sega uuesti. Aseta segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühtlaselt ja küpseta 180 kraadi juures 30 minutit.
Sega iga 8-10 minuti tagant. Võta ahjust välja ja lisa 50 grammi kuivatatud jõhvikaid. Soovi korral võid lisada ka kuivatatud ploome, aprikoose jt. Sega hoolega ja lase jahtuda. Tee suuremad granola tükid käte vahel peenemaks. Säilita segu õhukindlalt suletud purgis. Serveeri maitsestamata jogurti või piimaga.
Tarbi rohkem vett
Vee joomine toetab soolestiku tööd ja aitab vältida kõhukinnisust.
Plastiku võimalikud mõjud tervisele on teada ja seepärast on mõistlik endale osta klaasist või terasest taaskasutatav pudel, mis kestab aastakümneid. Ära unusta ka joogipudelit puhastada!
Ole füüsiliselt aktiivne
Mida aktiivsem oled ja rohkem enam end liigutad, seda vähem koged depressiooni sümptomeid.
Suurbritannia teadlased tegid kindlaks, et kolm korda nädalas füüsiliselt aktiivne olemine vähendab riski jääda depressiooni ligikaudu 16 protsendi võrra.
Ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud uurimuses leiti seos depressiooni ja füüsilise aktiivsuse vahel. Nädala lõikes aktiivsust suurendanud inimesed teatasid vähematest depressiooni sümptomitest võrreldes nendefa, kes trenni ei teinud.
Teadlased jälgisid uuringu käigus 11 135 inimest. Vaadeldi nii katsealuste depressiooni sümptomeid kui ka füüsilist aktiivsust. Avastati, et iga lisandunud füüsiline tegevus nädalas vähendas depressiooni tekkimise riski kuue protsendi võrra.