Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on kolm aastat tagasi kokku lepitud hea tava kasutuselevõtt aidanud kaasa pagaritööstuste tootearendusele ning kasvatanud täisterast pagaritoodete valikut. „Täistera mõiste määratlemine lihtsustab oluliselt tarbijate valikuid, kuid on samas selgeks suunaks ka toidutööstustele,” kinnitab Potisepp.

Kuidas ära tunda?

Võrreldes tavalise pagaritootega on täisterast pagaritoode tehtud täisterajahust, milles on alles hoitud kõik viljateras leiduv kasulik. Heledate jahude tootmisel eraldatakse viljatera väärtuslikud osad, nagu tera kestad ja idu. Koos sellega kaob aga palju kasulikke toitaineid. Täisteratooraines on suur hulk kiudained, B-vitamiine, antioksüdante, süsivesikuid ja mitmeid mineraalaineid, mis muudavad täisterast pagaritoote asendamatuks toiduaineks.

Nimetatud hea tavaga on liitunud Eesti suuremad pagaritööstused Fazer, Leibur ja Eesti Pagar. Nende täisterast pagaritoodetel on täisterasisaldus selgelt välja toodud kas pakendi esiküljel protsendina või siis sõnaga „täistera” koostisosade loetelus.

Eesti Pagari turundusassistendi Kirsti Pääski sõnul on kõikidel toiduainetel koostisosade loetelus kõik kasutatud komponendid kahanevas järjekorras, nii et ka täistera peab olema kohe alguses.

Fazeri turundusjuhi Riina Eedra sõnul peetakse sageli ekslikult täisteratooteks sellist leiba ja saia, mille nimetuses on sõnad „tera-”, „seemne-” ja „klii-”. „Terveid teri või seemneid kasutatakse pagaritoodetes sageli, aga see ei muuda veel toodet täisteratooteks,” selgitab Eedra ja lisab: „Seetõttu tulekski vaadata pakendilt, kas täisterast koostisosade sisaldus on vähemalt 50%.“

Leiburi tootejuht ja Toitumisnõustajate Ühenduse liige Illi Pikk kinnitab samuti, et tarbija teadlikkus täisterast pagaritoodete toiteväärtuslikkuse ja tervislikkuse omaduste osas on kasvuteel. „Ka Eesti toitumissoovitused annavad selge suuna: eelistada võimalusel alati täisterast pagaritooteid. Need on toitainetihedamad ja annavad pikema täiskõhutunde.”

Vaata lähemalt: taistera.ee

Jaga
Kommentaarid