VEINIJUTT | Sumedad augustiõhtud šampanja seltsis

Kummaline on vaadata mõnel tuttaval külas olles või veinimajas kolades seda riiulit, millele on omanike sõnul tõstetud erilisteks sündmusteks mõeldud veinid, eriti kipuvad seal olema just mulliga mõnuveed. Muudame vaatenurka ja rõhume hoopis sellele, et pudeli maitseka ja hõrgu mulliveini avamine on juba sündmus iseeneses.

Seda silmas pidades saab eriliseks muuta iga selle suve viimase augustiõhtu, mil sumedas õhtus vaikselt jahutatud mulliveiniklaasi taga sumiseda. Suvi on olnud lämbe, päikeseline ning kütnud üles kirgi igas suunas. See tähendab, et augusti lõpu veinieelistus peaks samuti olema särtsakam, kergema vastupanuga ja kristalliline. Ehk siis ikkagi mullid ning mitte niisama mullid, vaid mullid, mis pärit Champagne’st.

Millist veinimaja eelistada?

Milline maailmakuulsa veinipiirkonna vein klaasi valada? Oluline on märkida seda, et vahel tuleb end premeerida. Ärge kartke osta õhtuks 30-50eurone mullivein, et seda jahutada ning õiglases meeleolus nautida. Me elame vaid korra ning on mõttetu neid veine ainult riiulil vaadata. Niisiis...

Bollinger ja Billecart-Salmon mulliveinid Champagne piirkonnast on vaid paar Prantsusmaa parimat mullijooki ning just need on need šampanjad, millega see sort maailmas kuulsust hakkas koguma. Mõlemad veinid on segu Pinot Noir, Chardonnay ja Pinot Meunier marjadest, mis annavad neile veinidele kõrge happesuse, tugeva mulli ning mõnusalt ninna löövad vürtsi ja puuvilja aroomid.

Nicolas Feuillatte Brut Reserve on kolmas vein, mis sobib augustikuusse – selle õunased ja pirnised puuviljanoodid on segatud kokku pähkliste aroomidega nagu mandel ja maapähkel. Kergema suutundega kui eelmised valikud, kuid selle võrra tugevama iseloomuga.

Neile aga, kes otsivad mulliga veini, mida basseini kõrval või rannas luristada, ärge vaadake kaugemale Moët Ice Imperialist, ainsast ja esimesest Champagne veinist, mis on loodud jääga joomiseks. Kuna jahutus madaldab veini mekke ja aroome, on see vein eriti julgete ja tugevate puuviljaaroomidega, mis jahutatuna ühelt poolt karastab, teisalt aga muudab joobnuks. Suveks justkui loodud.

Rosé pole veel surnud

Eelmisel suvel Eestit vallutanud täielik rosé-hullus ei ole taandunud ning aina enam tundub, et see on pigem hea. Suvine vein peabki olema aromaatne ja nauditav, kuid samas piisavalt kerge, et mitte segada vestlust, mille kõrvale veini juuakse ning et mitte segada unistavat mõttekäiku, mille radadel just hetkel seiklemas ollakse. Vein peab olema kaaslane ja abiline, mitte mängima suvises ulmas ja rujas peaosalist. Rosé täidab seda rolli suurepäraselt nagu kaunis modell kannab peeneid riideid – meile meeldib selle modelli ilu, kuid ta on seal, et anda edasi moekunstniku ideid.

Kui šampanja osas tõime välja palju nimesid, milliseid jooke poodi jahtima minna, siis rosé'de puhul tuleb öelda vaid üks reegel: kui kümnekas hinnaks, siis tuleks jook korvi pista. Enamasti selle hinnaklassi roosad veinid – eriti mulllilised – on alati väga hea kvaliteediga. Samas, kuna enamasti juuakse neid veine üsna jahedalt, mis peidab ebaühtlust ja kompenseerib maitset väga tugevalt, ei eksi teelt enamasti ka viieeuroste veinidega. Rosé päästab päeva ning mida jahedam on vein, seda parem.