ÕUE SÖÖMA | Eesti lahedamale laiule ehk Viirelaiule elu ja müra eest pakku

Muhumaa veerel väikesel Viirelaiul asuv puhkekeskus korraldab unikaalseid maitseõhtuid Eesti ja välismaa tippkokkadega. Gurmaanide õhtud toimuvad iga kuu ning alati astub üles mõni eriline kokk. Peale selle, et Viirelaiul tunned end kui vanajumala seljataga, vabastavad mereõhk ja kaunid vaated pea argijamast.

1556. aastal esmamainitud laid kandis toona nime Paternoster ehk tõlkes Meie Isa. Oma nime sai laid selle järgi, et vanal ajal oli laevaga Viirelaiu ja Virtsu poolsaare vahelisse Viire kurku sisenedes kombeks lugeda meieisapalvet. Viirelaid on meresõitjatele ammu tuntud orientiir, mis juhatab lõuna poolt tulijaile teed Viire kurgu kaudu Väinamerre. Viimaste andmete kohaselt seisis esimene hädapärane navigatsioonitähis ehk erepunane torn, tuletorni eellane, Paternosteri laiul juba 1836. aastal.

Viis aastat tagasi hakati aga ehitama laiule uut pansionaati, mis maandus juhtumisi seda ehitanud meeste kätte, kes on lükanud praeguseks käima täiesti tõsiseltvõetava turismiettevõtte, tuues igal nädalal kümneid inimesi elu, müra ja linnade eest pisikesele laiule peitu. Peitu sõna otseses mõttes … laiule pääseb mandrilt ainult kaatriga, madalama veega saab aga kurguni vees kalpsates minna ka Muhumaale.

Mis saaks olla parem kui tulla nädalavahetuseks laiule, kus ainus tegevus on elu nautimine: saunaskäik, mõnusad jalutused ümber laiu, meditatsioon mere ääres ning loomulikult enese kostitamine hea ja parema joogi- ja söögipoolisega. Lisaks niisama kogunemistele korraldavad Viirelaiu pidajad iga kuu peakokkade õhtusööke, kuhu kutsutakse oma parimaid oskusi näitama nii Eesti kui ka lähiriikide parimad chef de cuisine’id.

Viirelaid kui gastronoomiasihtkoht

Septembris näiteks väisas Viirelaidu üks Venemaa suurimaid toidustaare ehk toiduajakirjanik, restoraniomanik ja kokk Alexei Zimin, kes kolas Baltimaades ringi, et leida sisu oma ajakirja ja veebiportaali Eda, mida loeb kodumaal iga kuu väidetavalt enam kui 10 miljonit inimest. Viirelaiultki tehti korralik videoreportaaž köögist, serveerimisest ja toite nautinud näljastest.

Hea pakkumisega saab kohalikke kokki mandrilt ära meelitada küll – huvilistele on andnud õhtusöögi nii istuva presidendi peakokk, restoranide NOA, Ribe ja Mon Repose peakokad kui ka Läti restorani Muusu pealik Kaspars Jansons. Arusaamatum on aga nii kõrgetasemelise koka visiit pisikesele Eesti maalapikesele. Londonis Le Cordon Bleu diplomi saanud, varem filoloogiat õppinud toiduajakirjanik on avanud Moskvas ja Londonis nii mõnegi kohviku ja restorani, samuti kokakooli. Oma ajakirjaga lõi ta pea peale kogu toonase Venemaa gastronoomiakirjanduse, näidates, et Venemaa köök on palju enamat kui ainult vareenikud ja kulebjaaka.

Viirelaiul suutis aga Venemaal ebajumalana koheldav ajakirjanik näidata end kokana, kes ka vahel eksib. Kokana, kes on siiski inimene ja lihtsurelik. Pakutud õhtusöök oli midagi geniaalset, kuid jäi kahjuks sealsete köögitingimuste tõttu õigesti lendu tõusmata. Kindlasti tunneb eestlane ka paremini Ziminile palju edu toonud Uus-Vene kööki, mille põhimaitsed on meie köögis samad. Aga see selleks – mingil juhul ei olnud õhtusöök ebaõnnestunud, sest laua taha oli kogunenud taas gastronoomiahuviliste ringkond, kes sai vahetada toidumõtteid handsa, veini ja õlle teemal.

Head sööki saab seal, kus on inimesed

Viirelaiu õhtusöökide populaarsus ja sagedus ning huviliste valmisolek maksta üsna krõbedat hinda näitab, et kui restoran on tasemel, on inimesed unikaalse kogemuse nimel valmis kasvõi ekstreemsusteks. Hea söök tuleb sinna, kus on inimesed – alati ei pea kogunema linna.