UUS TREND | Lõunasöögile orienteeritud restoranid on lahti vaid mõned tunnid
Oleme harjunud, et söögikohad on lahti varahommikust hilisõhtuni, oodates alati värske supi või praega. Oleme selle vabaduse üle uhked ja rõõmsad, samal ajal viriseme, kui selles peaaegu ööpäev läbi lahti olevas söögikohas on liha tuim ja kartulid pudiks keedetud, hinnad aga küünivad vanalinna restoranide kanti.
Huvitav, mis sellist ebakvaliteetsust põhjustab?
Lõunasöögile orienteeritud einelad
Põhjus on ju ilmne: pikk lahtiolekuaeg, mille ajal on vaja maksta palku ja muid kulusid, hoida laos meeletult suurt kaubavalikut, pidevalt püüda olla korraga baarmen, kokk ja ettekandja, selle kõrval juhtida restorani kui tervikut. Kõik see ja ajakulu viivad kvaliteedi alla. Nagu juba mainitud, tuleb mängida oma tugevustele ja hüljata nõrkused. Nii on Tallinn täis baare, mis pakuvad ainult Eesti tippbaarmenite kokteile, söögiga aga ei jahmerda.
Lõunasöögirestoranidega on sama seis – kui on võimalik keskenduda ainult toidule, selle maitsele, kvaliteedile ja kiirusele, on ka tulemus selline, mis toob kliendid aina leti äärde tagasi. Head näited on siin Kaja Pitsa, nuudlirestoran NuFace või Rotermanni väikepagar Röst. Nad kõik töötavad hetkeni, kui kas parima kvaliteediga tooraine saab otsa või lõppeb kiire lõunasöögiaeg. Edasi ei ole vaja pingutada, sest sööjaid niikuinii pole. Ühtlasi ei ole vaja hoida igaks juhuks laos toite, mida ootamatult sisseastujaile pakkuda. Röst teeb oma pirukad-saiad ära ning kui kaup otsas, paneb ukse haaki ja lahkub objektilt. Kaja Pitsal on igaks päevaks kindel kogus tainast, mille lõppemise järel on söögikoht ametlikult suletud.
Need, kes seda kontseptsooni ehk ei mõista, siis selle taga on kaks põhilist argumenti: kokad ei tööta üle ja on järgmisel päeval täis indu pakkuma parimat toitu, ning teiseks on lauale jõudnud toit koka absoluutne tipp – ta on toiduvalmistamisele keskendunud ning teinud seda värske pea ja armastusega.
Parimad Eesti restoranid pakuvad lõunaid
Praegu on tavapärane lõunasööki pakkuda, kuid olid ajad – mitte rohkem kui viis-kuus aastat tagasi –, kui Eesti tipprestoranid ei pidanud lõunasöögi pakkumist väljaspool oma klassikalist à la carte'i menüüd populaarseks ja tihti isegi võimalikuks. Põhiline argument oli, et see rikub restorani maine. On ju labane pakkuda lõunaid paigas, kus muul ajal einetavad presidendid ja ministrid, monarhid ning teised edukad.
Pisut aega hiljem taibati aga, et ainus viis järgmist resotranikülastajate generatsiooni peale kasvatada, on saada nad esiteks restorani. Selleks et inimesed restorani saada, on lihtsaim viis pakkuda lõunaks endale omases kvaliteedis, kuid hinnaalandusega lõunaeineid. Alguses katsetas üks, siis teine, varsti juba paljud, siis pooled ja nüüd juba enamus. Lõunasöök on imeline viis näidata restorani kohana, kus on mugav ja kuhu sind oodatakse.
Praegu on pakutavad lõunasöögid absoluutsed meistriteosed: vähendatud versioonid pärismenüüdest või täiesti uuesti loodud eined. Iga trend algab millestki väikesest ja kasvab normiks, sama seis on lõunasöögirestoranidega. See on normaalne nähtus maailmas, kus hoolime oma toidust.
Kas lõuna on vähem oluline kui õhtusöök?
Tegelikult ei saagi öelda, mis on tähtsam toidukord – kas hommikusöök, lõuna või õhtueine. Neil kõigil on oma selge reeglistik, eesmärk ja vajadus. Öeldakse, et hommikul söö kui keiser, lõunal kui ülik ja õhtul kui kerjus. Kuid miks ei peaks endale lubama midagi imelist just lõunaks – ajaks, kui keha soovib juba tööjamadest pääseda, kuid vaimu on vaja turgutada.
Võimalusi Tallinnas lõunat süüa on mustmiljon. Neist kõige lihtsam on otseühenduses sinu nutifoniga – Wolt. Äpp, mille kaudu saab tellida lõunaks parimaid palasid üle kogu linna. Teine variant on minna sööma lõunarestoranidesse, mida on praeguseks juba kümneid, ja kolmas võimalus on astuda sisse tavalistesse tippkvaliteeti pakkuvatesse restoranidesse. Head lõunasööki!
Teen siinkohal üleskutse: andke Oma Maitse toimetusele teada, milline on teie viimase aja parim lõunarestoran, -bistroo või -kohvik?
