Sõstar & Suits ehk Mis juhtub, kui näitleja teeb napsu

Mõned aastad tagasi paisati Eesti turule väikesepartiiline ehk “small patch” kirjaga liköör Tiina Tauraite Country Spiritsi nimeliselt peennapsuvabrikult. Vaid kaks ja poolsada pudelit jooki nimega Sõstar & Suits suutis kohalike gurmeenapsusõprade teeklaasis paraja tormi tekitada. Jook lõi pehmelt öeldes sokid jalast juba esimesest ampsust.

Just ampsust, sest näitleja Tiina Tauraite likööri meelitab aina jooma napsule omane paks ja sügav koostis, mis meenutab pigem kreemist mustasõstramoosi kui kärakarikast aperitiivi või digestiivi. Nagu ka nimi ütleb, on maitses sõstra kõrval tunda suitsu, kuid ka pipart, viina ja… aega. Just see viimane komponent on see, mis väärtustab tegelikult selle üsna prosta joogi taevastesse kõrgustesse.

Eelnev jutt käis 2015. aasta vintage’i ehk aastakäigu kohta. Kaks aastat hiljem ehk 2017. aastal pudelisse saanud jook on aga tänu teistsugusele ilmale ja selle valminud marjale hoopis teine jook: tugevama maitsega, vähe soolakam, tummine ja kurjem. Kui kahte aastat võrrelda, oli esimene aasta kui pehme magustoit, õhtu lõpetaja, järgmine aastakäik aga hoopis pigem pearoa mõõtu jook.

Arvestades aga eelmise, 2018. aasta harukordselt võimast, pikka ja päikeselist suve, on oodata kolmandast aastakäigust tõelist maitseparaadi ja sügavust, mida tihti Eesti toodete puhul ei saa kogeda. Ka Eesti puhul saab ikkagi rääkida sellest terroir’ist ehk pinnasest, maast ja kogu looduse mõjust marjale ja edasi ka joogile.

Seda aastakäiku tuleb aga kahjuks oodata nüüd 2020. aasta suveni. Täpselt nii kaua võtab aega, et valmistada üks tõeline ajalugu muutev naps.

Ennekõike näitlejatena tuntud Tiina Tauraite ja Erki Laur – nüüd siis tuntud ka kui Tiina Tauraite Country Spiritsi eestvedajad – on pipraviinast arenenud ka liköörivalmistajateks, jättes ka uutele toodetele külge varem selgeks õpitud trikid. Tegemist on kindlasti ühe praeguse hetke Eesti kõige vingema joogiga. Kui ei usu, mekkige järele – hästi varustatud kaubandusvõrk pakub raha vastu seda pudelit meeleldi. Noh, kui just konkreetselt see pudel on otsas, siis on saadaval selle mitte kehvemat venda Sõstar & Pipar.

Näitlemisega on nii, et olgu kui tore see tahes, midagi otseselt näppu seal ei jää, naerab Tauraite, kui hakkab selgitama, kust kõik alguse sai.

Sõstraistandus, liköör ja aeg

“Tekkis vajadus teha miskit, mis jääks ka füüsiliselt kätte. Mida saaks ka anda teistele maitsta ning minna hiljem juurde ja küsida, et noh, kuidas oli. Päris algus oli kõigel aga ikkagi selles, et ma läksin õppima põllumajandust ning selle kooliskäimise ajal valisin välja need kultuurid, mida täpsemalt tundma õppida tahtsin ja millega hiljem edasi minna. Mina valisin just musta sõstra ja tšilli nendeks kultuurideks,” räägib Tauraite.

Näitlejanna lisab, et eks ta alguses mõtles ikka kõige lihtsamatele asjadele: moosid, kastmed, mahlad ja nii edasi. “Kuid mingil hetkel jõudsime alkoholini. Siin tuleb mängu tiimitöö: Erki hakkas ühel hetkel tšillisid pudelisse ajama, samuti musti sõstraid – et neid alkoholiga leotada,” lisab Tauraite.

Inspiratsiooni saanuna panid Tauraite ja Laur oma maakodusse üsna kiiresti maha 3600 mustasõstrataime ja nagu ise ütlevad, lõid “väikese” sõstraistanduse. Ikka selleks, et oleks võtta head ja eestimaist toorainet.

“Kolmandal aastal peale istanduse rajamist ei lubanud eksperdid meile eriti saaki, kuid marjad ikkagi tulid ning me tegime neist kohe likööri. Nüüd on see esimene ehk 2015. aasta aastakäik seisnud juba neli aastat pudelis, pidevalt laagerdunud, maitsed ja suhkrud on selles pidevalt uuesti “abiellunud” ja maitsed lähevad aina paremaks. Jook on olnud pidevas muutumises. Musta sõstra maitse areneb läbi aja aina kompleksemaks – välja tulevad musta ploomi noodid, vaniljemaitsed, rosinaaroomid ja nii edasi,” ütleb Tauraite.

Joogid ise – nii Sõstar & Suits kui ka Sõstar & Pipar – on tehtud mahepiiritusest, mustast sõstrast ja tšillist. “Selle joogi ehk likööri suurmeister on ikkagi aeg. Likööri ei saa kiirustada ega tagant tõugata. Meie jaoks hakkab likööri imedemaa pihta umbes 35 kraadist ja kõrgemalt, seal on meie maitsemeeled kuidagi eriti teravad,” lisab Laur.

Kust tuleb suits ja kuhu läheb tšilli?

Laur hakkab suitsu kasutamist likööris põhjendama sellega, et ütleb, et nad on mõlemad väga suured viskifännid ja eriti suitsuste Šoti saareviskide fännid ning et kui Tiina Tauraite Country Spiritsi likööre maitsta, on seda fänlust ka tunda.

“Kui Isle’i saartel kasutatakse puude asemel, mida neil saarel lihtsalt ei ole, turvast ja selle suitsu märgade linnaste kuivatamiseks – see on siis see, mis annab sellele viskile selle suitsususe –, siis meie talitasime oma likööriga samamoodi. Võtsime juba valmis liköörist välja purustatud mustad sõstrad, kuivatasime need sõstrakestad turbasuitsuga, tegime nendest kuivanud mustadest sõstardest uuesti meski ja destilleerisime padadestillaatoris sellest nii-öelda mustasõstraviski. Ning see muhe naps viski läks uuesti tšillimahlaga koos likööri sisse tagasi. Siit ka nimi Sõstar ja Suits,” selgitab Laur.

Edasi laagerdub liköör pudelis minimaalselt kaks aastat, enne kui jõuab turule. Pikk ja keeruline valmistusprotsess tagab aga selle, et iga sõõm ja amps väljendavad täielikku maitsesegu, mis Eestit esindab. Kui on üks pudel, mis võiks reisikotti mahtuda, siis just selle joogi võiks Eestit iseloomustama valida.

Aga… sellel ajal, kui ootate uut Sõstra & Suitsu aastakäiku, ärge unustage maitsta teisi Tiina Tauraite Country Spiritsi jooke.