REPLIIK | Mis on selle suve maitse?

Lihtne küsimus, millele on ääretult raske vastust leida. Igaühe jaoks on see maitse erinev, seotud kodukohaga, meenutusega lapsepõlvest või mõne mälestusega varasematest lõbusatest aegadest. See suvemaitse ei pruugigi olla mingi kindel keelega tuntav mekk või ninaga haistetav aroom. 2019. aasta suve maitse võib olla ka idee või mõte, miks mitte piknik või sõpradega kogemuse jagamine.

Eelmise aasta suve maitse oli minu jaoks üks ja ainus: tahtsin teada, mida mulliveinide – spumante'de, cava'de, crémant'ide, Proseccode ja Champagne'ide maailm minu eest veel peidab. Sel põhjusel mekkisin ohtralt ja rikkalikult igas võimalikus elemendis mullilisi veine, sobitades neid kokku nii aja kui ruumiga, erinevate toitude, meeleolude ja seltkondadega.

Tolle suve maitse oli kihisev ja kerge, helge ja joovastav. Uurisin, miks üks maitse sobib teisega, kuid mitte kolmandaga. Ühe joogi mekkimiseks tuli isegi Lõuna-Prantsusmaale põrutada.

Mul on ka selleks suveks välja mõeldud see tooniandev maitse, mõte, mida tahan rahulikumal ja pikema päevaga suveajal põhjalikumalt tudeerida. Hoian seda veel saladuses, sest tahan ise selle mõtte selgeks mõelda, enne kui selle teistele välja purskan.

Aga suvel ühele konkreetsele maitsele või toidusuunale keskendumine elavdab maitsejahti ja teravdab uudishimu. Eestimaa oma toit hakkab selle idee valguses täiesti teistmoodi kõlama … Näiteks eelmise kevade tuulekala ehk tuulehaugi püüdmine ning hilisem söömine oli varasemaga võrreldes täiesti uus kogemus – kala maitses selle juurde sobitatud crémant'i ja cava tõttu teisiti. Uus tunne, uus kogemus.

Valige suvele maitse, mõelge selle järgi läbi oma reisid, külastused, pühapäevased perelõunad. Keskenduge ühele maitsele, tundele, ideele, et tunda selle kaudu mitmeid teisi …