Plaanid oma õue peale suvekööki ehitada? Vaata, mida pead enne selle rajamist teadma ja millega arvestama
Kui teil käib palju külalisi, kes aias armastavad aega veeta ja kui teie oma pere hindab kõrgelt suviseid söömaaegu vabas õhus, maksab tõesti mõelda, kuidas oma unistused ellu viia. Kui te aga lühikese suve jooksul vaid paar korda õues kokkate, tasub hoopis sügavale enda sisse vaadata — ehk pole mõtet vaeva ja raha raisatagi? Tõenäoliselt kujuneb teie uhkest suveköögist aiakäru, jalgrataste ja jalust ära tõstetud kola hoidmise koht. Sel juhul hankige pigem pisike kuppelgrill. Mõnel korral suve jooksul ajab asja ära seegi.
Asukoht
Ehk arvate, et nüüd on kõik korras — otsus tehtud ja mis muud kui ehitama?! Nii see siiski pole. Suure krundiga on ehk muret vähem, kuid tavalisel pisemat mõõdu maalapil tuleb ettevaatlikum olla. Üldjuhul peab igasugune ehitis olema naaberkrundi piirist vähemalt 4 m kaugusel. Kui tahate lähemale, tuleb selleks naabrilt luba küsida ja kindlasti kirjalik nõusolek
võtta! Sest varsti võivad teil olla juba uued naabrid, kellele teie õueköögi asukoht ei meeldi ja siis on hea, kui paberid on korras.
Järgmisena tuleohutus. Õueköök tähendab ka söögitegemist ja selleks läheb vaja tuld. Üldjuhul tuleb tulekolletega õueköögi (aga ka näiteks suitsuahju või välikamina) ja naaberkinnistu ehitiste vahele jätta vähemalt 8 meetrit maad. Oma krundi hoonete suhtes sellist nn tuleohutuskuja nõuet ei esitata. Kui plaanite õueköögi asemel pisikest lõkkeplatsi, siis küttekolde välise tule ja lähima hoone (ka teie enda oma) vahe peab olema 15 meetrit. Kusjuures tuleb täita kõiki tuleohutusnõudeid ja kohaliku omavalitsuse eeskirju.
Paberid korda
Kui teie plaanitav õueköök ei ole pelgalt taimedest piiratud nurgake grilli-toolide-lauaga, vaid tõsine ehitis, tulevad mängu juba seadused. Nimelt ütleb seadusepügal, et kuni 60 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5-meetrise kõrgusega ehitis on juba ametlikult väikeehitis. Tõsi, selle püstitamiseks ei ole üldjuhul vaja ehitusprojekti (kuigi mõni omavalitsus nõuab seda alati!), küll aga kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut. Kusjuures kohalikul omavalitsusel — kui nad seda vajalikuks peavad — on õigus enne nõusoleku andmist teilt ikkagi ka projekti nõuda. Kui õueköök tuleb pisema kui 20-ruuduse pinnaga, pole ametiisikutelt nõusolekut vaja küsida. Aga teavitama kohalikku omavalitsust uuest ehitisest oma maal peaksite siiski.
Niisiis: enne ehitamist küsige igal juhul esmalt nõu kohaliku omavalitsuse vastavalt spetsialistilt, kes teile ütleb, millist, kui suurt ja kui naaberkrundile lähedal asuvat õuekööki te üldse ehitada tohite. Ja siis katsuge naabriga kokkuleppele jõuda — kodurahu huvides vähemalt.
Ehitusloa kohta loe lähemalt SIIT. Et väliköögi näol võib tegu olla väikeehitisega, siis on hea teada ka seda, millal ja kas see tuleb kanda ehitusregistrisse — selle kohta leiad infot SIIT.
Vundament ja seinad
Kui kõik asjad on paberil korda aetud, tuleb otsustada, milline teie õueköök olema saab: kas kergemat sorti varjualune või toekam, seintega, pärisköögi moodi õuetuba, mida lisaks suvele ka muul ajal kasutada kannatab. Praktika näitab, et enamik inimesi eelistab paekivi. Kive tellides tuleb aga igal juhul öelda, et kivi läheb õue, siis valitakse välja just ilmastikukindel paekivi. Et taaskasutus on moodi läinud, kasutatakse viimasel ajal ka üsna palju vanu telliseid, kus
mõnel isegi ahjuna kasutamise ajast tahmaviirud peal. Nõukogude ajal laoti palju õueköökide müüre üles enda korjatud maakividest. Kui enda krundil neid nappis, võis ju alati põlluveerest lisa tuua. Praegu tuleb aga sellise koriluse harrastamisel igal juhul põllu omanikult luba küsida. Ja mererannast kivide toomine on suisa seadusega keelatud. Ilmselt kõige odavam on müür üles laduda fiboplokkidest ja siis üle krohvida/värvida. Olgu kivi milline tahes, igal juhul vajab selline õueköök korralikku vundamenti — otse paljale maale laotud müür võib külmakergete tõttu laguneda. Vundament võib olla valatud betoonvaiadel postvundament või fiboplokkidest lintvundament. Mõlemal juhul peaks see ulatuma maasse vähemasti 60 cm.
Katus
Meie kliimas on mõistlik, kui õueköögil ikka katus peal oleks, muidu ei saagi muud, kui kõigi asjadega vihma käest tuppa ja siis jälle tagasi silgata. Katus kaitseb ka kivist seinu vihma lagundava mõju eest. Hea mõte on teha õueköögile läbipaistev lagi, kõige lihtsam variant on kinnitada tavalisest hööveldamata prussist talade peale profiilplastplaadid (polükarbonaat on tänapäeval kõige sobivam).
Ära unusta tuleohutust!
Sellest üksi kohe kindlasti ei piisa, kui on köök teistest hoonetest nõuetekohasel kaugusel. Igasugune korsten peab tuleohutuse seisukohalt ulatuma katusest vähemalt 80 cm kõrgemale. Kui tegu on põleva katusekattega, siis 120 cm. Et tõmme oleks korralik, peab korstna üldkõrgus olema vähemalt 3–4 meetrit ja läbimõõt 25–30 cm. Korstent katusest läbi viies tuleb jälgida samu tuleohutusnõudeid, mis elumajadegi puhul. Ehk siis telliskorstna välispinna ja isoleereimata puitkandekonstruktsiooni vahe olgu vähemalt 10 cm.
Tuleohutus puudutab ka liigutatavaid grille, nendegi puhul pea silmas, kus täpselt leegi üles teed. Selle kohta loe lähemalt SIIT.
Allikas: puumarket.ee
