OMA MAITSE KOLUMN | Martin Haljaste: poetoit pole kodutoit

Mulle meeldib toitu valmistada. Aina rohkem meeldib.

Faktivigade vältimiseks ma täpset aega välja ei käi, millal ma söögitegemisega alustasin, aga üsna noorest peast. Perekonnast erinev päevaplaan asetas mind olukorda, kus ei olnud lihtsalt muud valikut. Nüüd ei saaks mul selle üle enam rohkem hea meel olla. Sportlaste lapsena tekkis mul huvi mitmekesise toitumise vastu varakult. Üliõpilasena muutusin juba väga julgeks ja proovisin läbi igasuguseid retsepte. Sellest ajast alates pole ma köögis askeldamisest enam lahti saanud. On veidi imelik mõelda, et toiduga puutume kokku peaaegu sünnist alates ning hea maitsega peaks tekkima side võimalikult vara. Kuid kust lähevad asjad valesti, et ei tüdrukud ega poisid tunne enam teismelisena ära, mis on suure nälja kustutamiseks kasulik ja mis mitte?