Kuidas maitseb Britt Paju uue supiraamatu veiselihasupp? "100 suppi" ja teisi kokaraamatuid
Isekeedetud supp, täpsemalt klassikaline puljong, hoiab noorena. Supp on turvaline. Ja kui on sada suppi, siis järelikult on seda turvalisust sajakordselt. Britt Paju raamatust leiad supi igaks aastaajaks või meeleoluks ja maakera mahub ka kaante vahele — Aasiast Lõuna-Ameerikani. Nagu Britt ise eessõnas ütlebki, et kui tahaks iga nädal teha siit ühe supi, siis jätkuks retsepte kaheks aastaks. Lõpus on väike lisandite osa, et tekstuurid ja maitsed viimistluses lõplikult paika ajada. Igaks juhuks jääb vaid lisada, et isekeedetud puljongist saad kollageeni, mis ei omastu muidu ei tableti ega pulbrina. Sedavõrd võimas on supp!
RETSEPTIKATSETUS. Ühel kenal talveõhtul kogunesid minu koduse ümarlaua taha uhked rüütlid, et söömaaja esimese käiguna kõlksutada lusikaid raamatust pärit veiselihasupis. Paar tundi varem olin selleks liha võis pruunistanud koos sibula, küüslaugu, selleri ja porgandiga ning pannud selle siis õlle ja puljongi sisse koos kruupide, tüümiani, loorberilehe ja Worcesteri kastme sortsuga podisema. Mingil hetkel lisasin ka kuivatatud mustad torbikseened, sest retseptis vihjatud puravikke mul polnud ja poodi sügavkülmaletti tuulama minna lihtsalt ei olnud mahti. Aga torbikseened on igati “trenditeadlik” lahendus. Viimaks jõudis potti ka pisut kartulit. Võib-olla mul juhtus see supp isegi liiga “mehelik”, kuna ale’il ja ale’il on vahe ning kuigi retsepti kohusetruult järgides olin ostnud just seda tüüpi õlut, sai supp päris humalane ja mõru. Aga meestele meeldis. Tüümian annab vajaliku ühtlustuse.
VEEL UUSI RAAMATUID
Saame tuttavaks bakteritega
Nicola Temple ja Catherine Whitelock
Helios, 192 lk, hind 19.57
Bakteritega puutume me kokku iga päev, kui mitte iga sekund. Osad neist lahkuvad meie kehadest sama kiiresti, kui tulid, teised aga leiavad meie soojas ja niiskes soolestikus, suus, nahal, silmades ja siseorganites omale uue elutsemispaiga. Paksult tarkust ja tõhusalt abistavaid illustratsioone täis raamat seletab ära, miks on halvad superbakterid sageli nii vastupidavad, et isegi vägevaimate ravimitega ei saa neist lahti. Või miks haisevad jalad ja eriti aromaatsed juustud sarnaselt. Või kuidas soolestiku head bakterid ka meie käitumist ja emotsioone mõjutavad. Mõnus õhtuõpik sinu oma keha kohta.
Hiina toitumis- ja eluviisi tasakaal
Lily Li Hua
Varrak, 272 lk, hind 19.90
Uus Hiina meditsiini põhimõtteid jagav raamat keskendub kaalust alla võtmisele muistse yin’i ja yang’i filosoofia abil. Hiinlased peavad toitu ravimiks ja hindavad kõiki põhitoiduaineid nende yin’i ja yang’i määra järgi. Kui läänes teame me heal juhul rääkida, miks üks või teine asi on kasulik, siis Hiina meditsiin lisab siia alati seose elundiga. Näiteks kui roheline tee aeglustab vananemist ja aitab organismi puhastada, siis on see seotud südame, põrna, maksa ja kopsudega. Ka ei rõhutata siin toidukordi, vaid räägitakse 24-tunnisest tsüklist. Ja loomulikult kiidetakse siin riisi, kartulit aga mitte, kuigi viimase tootmise jalajälg on märkimisväärselt väiksem, kasulikkusest rääkimata.
Eesti maitsed
Kristina Efert, Tiit Efert
Varrak, 338 lk, hind 21.80
Kas teadsid, et Eestis kasvab ka Kreeka pähkli puid? Või seda, et maisipõlde hakkab suviti aina enam küll silma, aga meie tingimustes kipub suvi taime jaoks enamasti liiga lühikeseks jääma? Raamat uurib ja puurib ringi igas Eestimaa nurgas ja toob päevavalgele mõned väikesed, aga tublid toidu- ja joogitootjad ning taime- ja loomakasvatajad, kes kõik omal moel Eesti asja ajavad. Üks soe soovitus oleks veel — eesti keeles on oreganol olemas oma ilus vaste — pune. Kui juba, siis juba — võiks ka keeleliselt ikka Eesti asja ajada. Tee kindlasti retsepti “Paprikad meemarinaadis”.