OMA MAITSE GLÖGITEST! Milline glögi on kõige parem ja mille kohta saab öelda, et "see on põhjus, miks ma glögi ei joo!"

Oma Maitse 6-liikmeline sõltumatu testimiskomisjon võttis ette glögide pimetestimise, kuna on viimane aeg selgeks teha, milline glögi meie poeriiulitel pakutavatest maitseb hästi ja millist pole mõtet võibolla ostagi. Valikusse said kolm alkoholivaba glögi ja kolm alkoholi sisaldavat rüübet. Vaata videost, mida meie testijad testitud glögidest arvasid — ehk on see sulle poes glögide riiuli ees teatavaks teejuhiks.

Glögi on maitseküllane kuum jook, mida juuakse kogu Euroopas. Selle juured ulatuvad muistsete roomlaste aega, mil täiesti praktilistel põhjustel peideti ebakvaliteetse veini maitset erinevate maitseainete lisamisega. Mõned aastasajad hiljem, kui maitseaineid olid Euroopas harva saada ja need olid ka hirmkallid, tekkis peenemal rahval komme sööke ja jooke rikkalikult maitsestada — nii sündisidki Euroopas sellised toidud nagu pipargoogid ja glögi.
Rootsis hakati glögilaadset jooki valmistama 1600ndatel, kuid sellist jooki, mida tänapäeval tunneme, alles 1800-ndate lõpul, mil seda joodi luutsinapäeval (13. detsembril) ning jõuluhommikuse kirikuskäigu järel sooja saamiseks. Lisaks oli Skandinaavias komme pakkuda glögi ka sõnumitoojatele ja kirjakandjatele, kes hobuse seljas mööda maad majapidamisi külastasid ja sageli külmast kanged olid. Sõna glögi tuleneb rootsikeelsest sõnast glöd, mis tähendab kuma, hõõgumist. Skandinaavias peeti glögi üldiselt meeste talvejoogiks. Rootsist liikus glögi valmistamise komme Soome ning sealt tasapisi ka meile. Enamikus Euroopa maades on glögist saanud traditsiooniline jõulujook.
Alpides juuakse külmadel aastaaegadel glühwein’i ehk hõõgveini, Inglismaal mulled wine’i ja mulled punch’i. Põhjamaades juuakse glögi või hõõgveini ja kõigi nende jookide ühine nimetaja on see, et nad on kuumad ja vürtsikad.

Glögi on meie jõulutraditsioonides leidnud sama kindla koha nagu piparkoogid. Et poelettidel on glögide valikus nii alkoholiga kui ka alkoholita variante, siis tegime ausalt ja pimetestisime võrdselt mõlemaid.

Alkoholivabadest glögidest läksid testimisele:

Blossa Glögg
Loodusvägi mahe rabajõhvikaglögi
Põltsamaa klassikaline glögi

Ja alkoholiga glögidest

Põhjaka glögi 12%
A Le Coq Imperial Glögg 10%
Liviko Vana Tallinn glögi 12%

Mida võtta, mida jätta?

Palusime komisjonil ka glögisid hinnata viiepallisüsteemis, kus üks on halvim hinne ja viis kõige parem, nagu koolis. Hinnete järgi kujunes pingerida järgmiseks:

1. koht
Põhjaka glögi 12% — 19 punkti
Üldine hinnang: tugevalt piirituse järelmaitsega, ent seest soojaks tegev jook.

2.-3. koht
Blossa Glögg alkoholivaba — 17 punkti
Üldine hinnang: väga, ehk isegi liiga magus ja limonaadi meenutav glögi.

2.-3. koht
Loodusvägi alkoholivaba mahe rabajõhvikaglögi — 17 punkti
Üldine hinnang: liiga hapu jook, mis võib sobida lihtsalt vahelduseks, aga kas just glögina seda pakkuda, on küsitav.

4. koht
Põltsamaa alkoholivaba glögi — 14 punkti
Üldine hinnang: maitseb kui vanaema keedetud mahl või mõnus morss, mille puhul on kohe aru saada, et tegemist on alkoholivaba glögiga.

5. koht
A Le Coq Imperial Glögg 10% — 11 punkti
Üldine hinnang: erilist maitseelamust see jook ei paku - kas tegu on üldse glögiga?

6. koht
Liviko Vana Tallinn glögi 12% — 9 punkti
Üldine hinnang: tugevalt keemilise maitse ja lõhnaga jook, mis ei kutsu jooma.