Ekaterina Kuznetsova kuninglik 16. sajandi pirnimoos
Kuidas elu sind Eestisse tõi?
Olen sündinud ja õppinud Peterburis. Ametilt olen kunstnik-illustraator ning restauraator. Peale selle on mul bänd, millega mängime juba aastaid rahvuslikku ja iidset muusikat ning võtame osa festivalidest.
Mis maitse- ja kultuurielamusi seal saada võib?
Seal me ainult ei näita, kuidas tol ajal nahaga ümber käidi, vaid üritame ka selle aja vaimu edasi anda. Meil toimub palju keskaegseid üritusi ja festivale. Festivalidel otsustasin pakkuda ebatavalisi moose, suurem osa neist on küll liha kõrvale, sest näiteks küüslaugumoosi küll lusikaga ju ei söö!
Ma armastan teha moosi pihlakast või sibulast ning valmistan seda muuseumihoovis otse elava tule kohal pajas. Kõige põnevam on aga muidugi 15.–16. sajandi raamatust leitud pirnimoosi retsept. Selles raamatus soovitatakse pirne magustoiduks süüa, seda nimetatakse “kõhu sulgemiseks”. Tol ajal aga olid pirnid muidugi teistsugused ja söödi metsikuid pirne – need olid väikesed ja üsnagi maitsetud. Seepärast keedeti neid magusas veinis.
Kas selle imelise moosi retsepti ka saaks?
- kuus suurt pirni
- üks pudel punast veini, kuhu lisada maitse järgi suhkrut (mina lisan umbes 250 grammi)
- värsket ingverijuurt või jahvatatud ingverit
- pisut kaneeli ja musta pipart
Valada vein kastrulisse, lisada suhkur ja maitseained. Kuumutada temperatuurini 105 kraadi või rohkem, et tekiks korralik siirup. Asetada puhastatud ja hakitud pirnitükid siirupisse, ajada keema ja keeta 2–3 minutit. Peaasi et pirnid liiga pehmeks ei keeks! Seejärel võib moosi purkidesse panna. Nüüd võite 16. sajandi moosi nautida!
Ekaterina sajandite tagant tänapäeva toodud pirnimoosi retsepti leiad siit.
kirjuta sellest retseptid@d-kokaraamat.ee.