PROFF
Atmosfäär: 7
Teenindus: 7
Toit: 7

Kas läheksin sinna uuesti?
Menüüst jäi kripeldama mitu rooga: ravioolid merikuradi-põsega Soave veini ja värske koriandri kastmes,
Sardiinia fregola vongole ja mündine kammkarp tomati, avokaado ja crème fraîche’iga on vaid mõned näited.

MENÜÜ
Eelroog
Musta seepiatindi risottino grillitud kalmaariga 11.50
Kergelt marineeritud kaheksajalg, Merlot’-äädikaga maitsestatud kartuli-carpaccio 12.50

Pearoog
Sidruniga aurutatud meriärnifilee hanemaksa ja fenkolipüreega 20.50
Meresoolapadjal küpsetatud kuldmerikoger ja hiidkrevett, grillitud aedviljad 21.–

Dessert
Valges veinis hautatud safraniga maitsestatud pirn Drambuie kastmes 5.50
Šampanja-zabaglione maasikatega 4.80

Hind kahele: 75.80

MILJÖÖ
Pescheria on tilluke, mahutades keskmise eestlase personaalse ruumi vajadustele vastava distantsiga kuus neljakohalist lauakest. Sisekujunduses on mindud turvalist rada. Märksõnadeks on maitsekus, vaoshoitus, targad lahendused. Kargesse ruumi lisavad hubasust punutud põhjaga pruunist puidust toolid ja nendega harmoneeruv valgete laudlinade beežikas lai äärerant. Kui muidu serveeritakse road nii tavapärastelt valgetelt, klaasist kui ka trendikatelt träpsulistelt keraamilistelt glasuurnõudelt, siis tähelepaneliku külastaja silm märkab sümpaatse nüansina, et pastelsetes toonides keraamiline plaat, millelt pakutakse amuse bouche´i, kordub elemendina ka baarileti azulejo-plaate meenutavatel seintel. Juhuse hooleks ei ole siin küll jäetud ühtegi detaili.

TEENINDUS

Neljapäevasel õhtul hoolitseb Pescherias klientide eest ainult üks näitsik, aga vaatamata sellele saab ta oma ülesandega kenasti hakkama. Menüüs olevate roogade koostisest ta paraku liiga hästi informeeritud ei ole. Saali külastab ka peakokk Nicolo Tanda, vesteldes tuttava laudkonnaga familiaarselt. Nii väikeses restoranis oleks sümpaatne žest, kui peakokk, olles juba saali tulnud, ei peaks paljuks peatuda hetkeks kõigi laudade juures, et uurida vahetuid muljeid.

TOIT
Menüü ei ole liiga pikk, ent valik on ahvatluste tõttu keeruline. Otsustades ühe eelroana grillitud kalmaariga musta seepiatindi risottino kasuks, informeerib ettekandja meid 25-minutisest ooteajast. See kruvib ootusi üles, sest ilmselgelt valmistatakse rooga nullist. Ooteaja sisustame koka tervitusega, milleks on toorest ja küpsetatud lõhest medaljonid siiamarjaga, kaaslasteks murulauk ja balsamico. Klaasiga tellitud Prosecco on paraku lahtunud ja soojavõitu. Risottino ootamisele kulunud aeg tasus end ära. Tegu on õhtu hitiga. Klaasvaagnal lebavad seepiatindi tooni ja meremaitset saanud risotol õrna suitsumeki ja krevetitäidisega grillitud kalmaarid, värvi ja särtsu andmas tšillirõngad. Vahemere lõhnad ja maitsed on autentsed. Braavo!
Kaaslase eelroas põnevust tekitavat kartuli-carpaccio’t maitsen esimest korda elus. Ja see on tõeliselt hea. Merlot´-äädikaga maitsestatud paberõhukesed krõmpsud kartuliviilud, kaaslasteks õrnalt koheldud kaheksajalapalad, punase sibula rõngad, kapparid ja maitseroheline pakuvad elamuse. Ka pearoogi ootame tubli pool tundi. Arvestades kala ja mereandide valmimisele kuluvat aega, kergitame veidi kulme. Aga meriärnifilee praetud hanemaksa ja helerohelise fenkolipüreega näeb välja kaunis ja ahvatlev. Pettumuse valmistab aga see, et nii paljulubav roog on lauale jõudes jahtunud ja taldrik külm. Mis küll juhtus ja kes keda ootas? Kahju. Fooliumist vormitud “taldrikul” paksul meresoolapadjal küpsetatud kuldmerikogrele ja hiidkrevetile jagub aga vaid kiidusõnu. Kui kuldmerikoger serveeritakse tavaliselt terve kalana, siis Pescherias on kala fileeritult. Dessertidest avaldab muljet zabaglione. Soe, kreemjas, kergelt vahutav ja tõeliselt hõrk finaal.

PROFAAN

Toimetaja (44)
Advokaat (35)

Atmosfäär: 10
Teenindus: 10
Toit: 10

Kas läheksin sinna uuesti?
Jah, rõõmustades, et Tallinnas on üks mereande pakkuv koht juures, šikk pealegi.

MENÜÜ
Eelroog
Sinimerikarbid safranikoorekastmes 12.–

Pearoog
Sidruniga aurutatud meriärnifilee hanemaksa ja fenkolipüreega 20.50
Valik Vahemere kalu ja mereande pikantses tšillileemes 17.50

Dessert
Šokolaadisuflee 5.50

Hind kahele koos jookidega: 78.50

MILJÖÖ
Interjöör on vabastatud kõigest liigsest. Toit ja nautlejad on esiplaanil. Seetõttu sobiks interjöör saama kajastatud mõnes nõudlikule maitsele suunatud disainiblogis (vt Japanese Trash: Interior Design from a Man´s Point of View) ning materjalidki on maskuliinse alatooniga: puhastatud tellis, lubikrohv, lehtmetall, paekivi. Minimalistlikud riiulid näivad koosnevat mustadest sulejoontest, veinipudelid tunduvad seal seisvat õhus; luitunud maa ja mere toonides mustrilised keraamilised plaadid; meekarva kuplites valgustid kõrgete lagede all. Koha lakoonilisust rõhutavad suured mustvalged fotod mereandidest. Muusikavalikus vahelduvad mahedad ja meeldivalt märkamatud mees- ja naishääled, näiteks Norah Jones ja Michael Bublé. Ideaalis võiks selles ruumis kõlada hõrk jazz või karge klassika.

TEENINDUS
Suhtumine klientidesse oli delikaatne, mahedalt lihtne, justkui väikesed valged pärlid üleni musta rõivastatud teenindaja kõrvarõngastel. Tempereeritud (kordagi ei tekkinud vajadust teda kutsuda,
kordagi ei tülitanud ta liigse tähelepanuga), ilmudes alati õigel hetkel. Asjatundlik, soovitades veine ja jagades selgitusi roogade kohta. Sama pädevus kordus me kõrvallauas, kui sinna ilmus rahvusvaheline seltskond, inglise keeles.

TOIT
Teenindaja andis kohe teada, et meriahven on otsas, mida tõlgendasime vaikimisi positiivse uudisena: järelikult on nõudlus suurem kui pakkumine ning restoran ei telli ülemääraseid koguseid. Eelroogadest olin ühel varasemal korral proovinud pannil praetud hiidkrevetisabasid selleri-laimi-koriandrikastmes ning kergelt marineeritud kaheksajalgasid, mis juba pälvisid lemmiku staatuse, seepärast otsustasime tellida sinimerikarpe, mida oli valikus kolmes eri kastmes. Safrani-koorekastmes tillukesi karpe saabus väikese kastruli täis; piisavalt, et kustutada kerge nälg kahele. Krõbedate bruschetta-viilude abil sai maitsta kuldse helgiga vürtsikat leent.
Meriahven puudus ka üsna lühikesest pearoogade menüüst. Järelejäänud neljast nimetusest oli saadaval viimane (!) portsjon sidruniga aurutatud meriärnifileed hanemaksa ja fenkolipüreega, mida teenindaja soovituse peale tellisime. Teiseks pearoaks sai valik Vahemere kalu ja mereande pikantses tšillikastmes, mis osutus meie jaoks natuke “samasse teemasse” langenuks kui eelroog. See-eest meriärnikooslus roosatava õrna hanemaksaga oli parimas mõttes üllatav. Kaunistus – linnupesa moodi õhe ja krabisev kuhjake frititud porrulauku – ning fenkolipüree sulasid keelel. Viimane jättis maitsemeelele diplomaatilise noodi, sobides ka apteegitillist mitte kõige suuremas vaimustuses olijale.
Jäätisepalli ja maasikaviiludega serveeritud šokolaadisuflee osutus seest kreemjaks, vahukooreselt nõrguvaks ahjusoojaks magustoiduks. Tõesti, tol hetkel tundus, et enam paremaks minna ei saa.