Elutuba

Elutuba on täpselt selline restoran, mida Kalamajast ja vanast tööstushoonest ootadki. Alates vaipadest ja lõpetades vitriinkapis asetsevate kohvitassidega, jääb restorani sisenejale kohe mulje, et oled kellegi õdusas toas. Kohe-kohe serveeritakse koduseid pannkooke ja auravat teed ...
Vabriku 6, Tallinn, tel [phone]

PROFF

Atmosfäär: 7
Teenindus: 6
Toit: 5
Kas läheksin sinna uuesti?
Kuna menüü pidavat kuuldavasti kogu aeg vahetuma, siis mõne korra võiks veel uudistada küll.

MENÜÜ
Eelroog
Õrnsoolasiig pošeeritud munaga krõbeleival 6.50
Gazpacho 3.–

Pearoog
Osso bucco värske salatiga 8.–
Ehe kukeseenekaste värske kartuliga 7.–

Dessert
Pannkoogid mustasõstramoosiga 4.–
Kokku 36.58

MILJÖÖ
Restoran Elutuba asub Kalamaja boheemlaslikul vaiktänaval, omaette väärtuseks valgeks võõbatud piklik hoov, milles leiduvad vaba käega seatud lilled, riiulid, makropildid ja igati mõnus aiamööbel. Restoraniruum on mahukas, kodune ja leidliku kujundusega. Riiulite, leti ja atmosfääri pehmendavate kardinate taga askeldavad kokad, baar on suunatud näoga külastajate poole ja nii saab näiteks vaadata, kuidas valmib aromaatne kohv. Mööblit on eri kümnenditest, peamiselt siiski kolmekümnendatest, lisaks padjad, pisike eksinud kaisuloom, väärikas kõrge peegel, kandiline diivanilaud ja hubaseks ootamiseks
antikvariaatset kirjandust. Ah jaa, tähelepanu tasub pöörata laevalgustitele, sellele, kuidas maskuliinsest metallist on naiselik joon välja võlutud. Samuti jäi pilk mitmelgi korral peatuma väga ilusatel lauanõudel.

TEENNINDUS
Vastuvõtt oli sõbralik, kiirelt leidsime sobiliku laua ning hetke pärast ilmus sellele karahvin jääkülma veega ning lihtsale paberile prinditud menüü ja joogikaart. Viimati mainitul oli oodatust muljetavaldavam valik eine, mis kõik kenasti päritolumaadega märgistatud. Suurepärane. Kui teenindus siiski kahe sõnaga kokku võtta, siis oli see kohmakas, kuid siiras. Puudu jäi teenindusoskustest ja siseteabest, kuid see oli kompenseeritud
ettekandjate üdini armsa olemisega. Pop-up-laadse õueala eksperimentaalprojekti puhul ei pane seda vist keegi pahaks. Oluline on ju, et iga külastaja ennast sealses atmosfääris hästi tunneks, et toimiks teenindaja ja kliendi vaheline kommunikatsioon ning külastusest jääks positiivne mulje. Meile jäi.

TOIT
Nüüd siis peamisest – söögist. Menüü koosnes kuuest eel- ja pearoast, kahest supist ja lasteroast ning kuuest desserdist. Eelroogi ei oodanud me kaua. Valisime soojade suvepäevade lemmiku – gazpacho. See osutus kahjuks äärmiselt magedamaitseliseks ning ebaühtlaselt peenestatuks. Võtsime abiliseks soola ja olimegi päästetud. Eelnevalt saime hoiatatud, et teiseks eelroaks valitud õrnsoolasiig krõbeleival on toekas toit. Osutus see aga väikeseks pettumuseks, sest vaagnal oli suurte tükkidena rebitud rohelise salati valik, mida vist kokk ei olnud hommikul üle maitsenud: mitmed lehed olid juba mõrud, siis natukene siiaribasid ning küljele vajunud kujutu pošeeritud muna. Kuna salat oli kastmetu või õlitu ning ka pisike muna ei suutnud oma sisuga nende puudumist kompenseerida, siis üldine tervik ei olnud nauditav. Pearoaks valisime eheda kukeseenekastme värskete keedetud kartulitega ning ühe aegade lemmiku – osso bucco. Kukeseenekaste osutus küll hästi maitsestatuks, aga nii vedelaks, et pidi vanaisade kombel kahvliga kartuleid kastmesse purustama, et seda maitsvat suutäit kuidagigi nautida saaks. Lisand puudus sootuks. Mängisime siis mõttega, et üks õrnalt hapendatud kurk oleks päästnud hetke. Osso bucco oleks võinud veel pajas edasi podiseda, sest liha ei olnud päris valmis luudelt lahkuma. Rõõmsaks oleks teinud
meid see, kui lisandiks oleks pakutud võõralt mõjunud värske salati asemel neidsamu köögivilju, mis lihaga koos haudunud, või natukene klassikalist risotot. Maitsestatud oli liha siiski hästi ja luuüdi sai ka ära nauditud. Lapsemeelseks lõpetuseks nautisime pannkooke, neid suuri, rohke moosiga.

PROFAAN
Sisearhitekt (26)
Noorsootöötaja (24)

Atmosfäär: 10
Teenindus: 10
Toit: 10
Kas läheksin sinna uuesti?
Hindasime maksimumpunktidega, kindlasti külastame veel kord ning soovitame ka teistele.

MENÜÜ
Eelroog
Gazpacho 3.–
Haugiuhhaa aïoliʼga 5.50

Pearoog
Marineeritud pardirind köögiviljadega 12.–
Osso bucco 8.–

Dessert
Marjasupp juustukreemiga 5.–
Kodune kohupiimakook erinevate marjadega 3.–
Kokku 42.50

MILJÖÖ
Elutoa näol pole tegemist tüüpilise restoraniga. Tänaval puuduvad infoviidad ning sissepääs on veidi nurgatagune ja salapärane. Et peaukseni jõuda, tuleb läbida sisehoov, kus ilusa ilma korral on võimalik einestada. Siseruum on retrohõnguline ja eklektiline, jääb mulje, nagu oleks kogu sisustus alates toolidest kuni kahvliteni justkui vanakraamipoest kokku ostetud. Pidulikkusele viitavad aga valged laudlinad ja küünlad. Silma torkasid laes olevad robustsed tehnilised valgustid, mis võivad kuuluda esialgsele interjöörile ning teevad üldmulje veel rajumaks. Kõik see kokku moodustab toreda ja omapärase kohvikuatmosfääri.

TEENINDUS
Restorani personali puhul jäi silma tulvitsev entusiasm ja tragidus, kohati olime meie liiga uimased ja meil tuli mõnel korral teenindajad tagasi saata. Olemine oli äärmiselt vaba. Kohati oli tunne, nagu oleksime kellelgi külas ja mitte restoranis. Teenindus laabus kiirelt ja asjalikult, samuti oldi abivalmid vastama lisaküsimustele toitude kohta.

TOIT
Meie menüü koosnes kolmest osast: supp, praad ning õhtu lõpetuseks magustoit ja kohv.
Salakuulaja 1: “Olen külmsupiaustaja ja Elutoa gazpachoʼga jäin väga rahule. Eriti meeltmööda oli küüslaugu domineeriv maitse, mis sobis tomatipüreega hästi kokku. Õhtut kroonis marineeritud part: täiuslikult küpsetatud liha koos hooajaliste kohalike saaduste värske kartuli, vaarikate, rohelise salati, sõsarde ja virsikuviiludega. Maitsed sobisid väga hästi kokku ning täiendasid üksteist. Marjakook maitses koduselt ning mahlaselt. Meeldis see, et järjekordselt oli kasutatud sõstraid, rabarberit ja vaarikaid. Mulle meenutas see vanaema tehtud suvist kooki.”
Salakuulaja 2: “Kuna õues oli vihmane ja jahe, otsustasin alustuseks valida kuuma ja kosutava haugiuhhaa küüslaugu-aïoliʼga. Värske kartuli maitse andis traditsioonilisele supile väga palju juurde, kala oli piisavalt ning kõikide koostisainete maitsed olid puhtad ja eristatavad. Osso buccoʼs ei pidanud samuti pettuma. Veiseliha lausa sulas suus ja kaste andis intensiivsust juurde. Kõrvale serveeriti toorsalatit, mis oli värskendav täiendus tugevatele maitsetele. Magustoit, marjasupp juustukreemiga, oli meeldivalt suvine ja värskendav. Meenutas kodust rabarberikisselli, mida oli rikastatud erinevate hooajaliste marjadega. Maitsed olid jällegi puhtad ja naturaalsed.”