MENÜÜ
Eelroog
Pardisalat kirsi-tšillimoosiga 6.–
Tatrapliinid Saaremaa Smetana, õrnsoolasiia ja kalamarjaga 5.–

Pearoog
Hautatud ahven marineeritud köögiviljadega 11.–
Kodused lambalihavorstid letšoga 9.50

Dessert
Marjakook 3.–
Riisi-mustasõstraparfee 4.–
Kokku kahele 38.50

MILJÖÖ
Restorani Lavendel ruum on väike, hubane, mahedates toonides ja täis sõbralikku energiat. Ainuke, mis silma riivab, on massiivsed toolid, mis ei taha kuidagi sobituda restorani noorusliku atmosfääriga. Kontrasti lisavad tumedad tüllkardinad, spaalik muusika ja akendest avanev vaade Kuressaare tuiksoonele. Ruumi keskmeks on korstnatellistest baarilett, kust on klienditeenindajal hea ülevaade saalisviibijatele ning vahetu kontakt köögiga. Köök on veerandavatud, see tähendab, et seinas on aken, kust on kokal suurepärane võimalus jälgida klientide emotsioone ja valmisolekut järgmiseks toidukäiguks.

TEENINDUS
Teenindus on imearmas, kiire, sõbralik ja hooliv, tunneme end kui kuninga kassid. Meie soovid täidetakse silmapilkselt, uudistavatele küsimustele vastatakse ammendavalt ning kui mõni hetkel vastuseta jääb, siis leitakse ka sellele väikese abiga vastus. Õhkkond on siiras ja sõna parimas tähenduses entusiastlik. Roogi serveeritakse mugavas tempos, jättes meile aega nautida jooke ja omavahelist vestlust. Üldine miljöö on nooruslik, kuid pisuke vastuolu peitub teenindaja riietuses, milleks on pigem rangema joonega pükskostüüm justkui varjamaks rõõmsameelsust ning toonitamaks tõsiseltvõetavust. Head road, empaatiline teenindus, hoolikalt valitud veinikaart on iga restorani parim visiitkaart ning need alged on Lavendlis juba kindlalt olemas.

TOIT
Seekordne menüü koosneb kolmest eel- ja pearoast ning desserdist. Enne isutekitajate saabumist tuuakse lauda leivakorv, kus kodused leivad-saiad, ehtne või tibakese oliiviõliga ning tilluke kimp paelastatud lavendleid. Alustame pardisalatist, millele on antud särtsakust kirsi-tšillimoosiga. Salat on mahlane, värske, ideaalse kastme ja õigesti küpsetatud mahlase pardifileega. Teiseks eelroaks valime tatrapliinid. Selles roas on ühendatud ehe ja saaremaine Vene klassikaga. Töötab! Pliinid on pontsakad, neile saab määrida palju Smetanat, siis veel kiht soolasiiga ja tipuks kalamarja. Nüüd peab küll vestluse katkestama ja keskenduma maitsele, mis täidab kogu suu.
Kena, naudime veidi jumalate jooki: veinikaardilt leiab pudeleid vahemikus 22.– kuni 44.– ja pokaaliga pakutakse Hispaania veine. Pearoogadest valime “Vetevana anni”, selle koodi taga peitub päevakala. Seekord on hautatud ahven, selline delikaatne, mille kaaslaseks segu marineeritud köögiviljadest. Hõrk kala ja krõmpsud köögiviljad moodustavad nauditava koosluse. Koduselt valmistatud mahlased lambalihavorstid serveeritakse nostalgilise letšoga, milles on saavutatud ideaalne happesuse tasakaal. Magusroad saavad ka ainult kiitva hinnangu, kogused just mitmekäigulise õhtusöögi tarvis parajaks timmitud: majakook ja riisi mustasõstraparfee kutsuvad teinekordki tagasi minema. Hea köögi tunneb ära selle järgi, kui õhtusöögijärgsel hommikul on olemine kerge ja rõõmus.

PROFAAN
Raamatupidaja (50)
Raamatupidaja (55)
(mõlemad saarlased)

Atmosfäär: 10
Teenindus: 10
Toit: 9

Kas läheksin sinna uuesti?
Läheksin küll, sest kana-ürdiklimbid jäid proovimata.

MENÜÜ
Eelroog
Pardisalat kirsi-tšillimoosiga 6.–
Nõgese-spinatisupp 3.50

Pearoog
Grillribi punasesõstraglasuuri ja rohelise salatiga 9.50
Kodused lambalihavorstid letšoga 9.50

Dessert
Rabarberikreem 3.50
Majakook šokolaadi ja kirssidega 3.–
Kokku kahele 35.–

MILJÖÖ
Restoran asub vanas puumajas nii-öelda sammaste all ja seega on sees pisut hämaram kui mõnes moodsas kohas. Sisekujundus on pigem lihtne, mõnede restorani nimele vihjavate detailide, näiteks lavendliokstega. Külastajaid oli parasjagu ning ruumis tekkis väike jutusumin. Suvel on võimalik end ka õues sisse seada, uksest paremal on kaks lauda, kuid samas peab jagama ruumi kõnniteel jalutavate inimestega. Olime kahest söögisaalist suuremas ja tundsime end mõnusalt.

TEENINDUS
Meid teenindanud noor naisterahvas oli sõbralik, kuid mitte ülepingutatult. Ooteaeg oli ka just paras. Tundsime end nii hästi, et jootraha jätmises ei tekkinud mingit küsimust.

TOIT
Lauale toodi esmalt leivataldrik kergelt maitsestatud võiknelliga. Paistis, et leibu valmistavad nad ise, need olid toekad ja maalähedased. Valikus olid tume rukkileib ja heledam pannileiva või sepiku moodi küpsetis. Mõlemad olid head, või peale oleks võinud isegi rohkem maitsepuru puistata. Nõgese-spinatisupp oli täiesti kreemjas, Saaremaa hapukoorest silma ja leivakrõbuskiga. Ma proovisin esimest korda nõgesega tehtud toitu ja see maitses mulle. Pardisalatis oli peale roosakate fileeviilude veel redist, mitmesugust rohelist, tomatit, arbuusitükke, apelsini ja muidugi paras ports tšilliga kirsimoosi. Grillribid serveeriti koos salati ja küpsetatud kartuliviiludega, mis saabusid eraldi kausis, et nad kastmega kokku ei puutuks. Kartulid olid maitsvad, oli näha ja tunda nii küüslauguviile kui ka mitmeid ürte. Punasesõstraglasuur andis ribidele marjase ja kergelt vürtsika meki. Liha oli pehme ja mahlakas, pealmine kiht õrnalt krõbe. Tekkis tahtmine kohe ribid närimiseks sõrmede vahele haarata. Imemaitsev. Rabarberikreem oli mõnusalt magushapu, kasutatud oli ka vist kohupiimakreemi? Kreemi keskel lõi läbi ingveri särtsakus ja tekstuuri andis beseeküpsis.