Üllatus Rataskaevu tänavalt
PROFF
Atmosfäär: 6
Teenindus: 8
Toit: 9
Kas läheksin sinna uuesti?
Võib-olla. Kuigi maitsvad road pakkusid rohkelt emotsioone, oli atmosfäär seeeest üsna isikupäratu.
MENÜÜ
Eelroog
Õrnalt suitsune carpaccio 8.90
Õrnalt praetud kanamaks 4.50
Pearoog
Selge seenesupp 3.50
Sojas marineeritud ahjupart 11.80
Dessert
Valge šokolaadi kreem 3.50
Saiavorm, vaarikaparfee, karamellkaste 3.–
Hind kahele 38.30
MILJÖÖ
Rataskaevu 16 paljunäinud ruumid on saanud uued asukad – restorani, mis kannab aadressiga sama nime. Kes varasemalt seda ajaloolist maja külastanud, ei pea uuesti orienteerumiskursust läbima, sest sisekujunduses pole palju muutunud. Teid võtab vastu esimest ruumi poolitav baarilett, vasakult viib rohekashall trepp intiimsemasse, umbes 14-kohalisse saali, paremale suundudes leiate atraktiivse valgustiga suurema saali. Vastavatud restoranis puudub veel sõnum ja isikupära, sest külastusest jäi mulje, et maja on avatud, suuremad tolmud riiulitelt pühitud, köök teeb juba tublit tööd, kuid puudub selge signaal, mida külastaja võiks sellest restoranist oodata.
TEENINDUS
Lõbusa mummulise pluusiga teenindaja oli äärmiselt kena, vaoshoitud, täpne ja malbe naeratusega. Menüüd ja joogikaardid toodi lauda paraja pausi järel, kui olime end juba vabastanud mantlitest ja seadnud mõnusalt istuma. Kohe saime esitada oma joogisoovi ja peagi me menüüsse süvenesimegi. See koosneb kümnest eelroast, neljast supist, kaheksast pearoast, neljast desserdist ning kolmest lasteroast. Muusika saatel, mis esialgu kostis otse raadiost ja seejärel häälestus Joe Dassini lainele, asusime oma eelistusi välja valima. Veinikaart koosnes mõõdukate hindadega veinidest, mis valminud nii Uue kui ka Vana Maailma veinikodades.
TOIT
Eelroogadest langes meie valik suitsusele carpaccio’le ja õrnalt praetud kanamaksale. Peab tunnistama, et menüüd lugedes ei olnud meie ootused väga kõrged, esimene kahvlitäis, mis suhu jõudis, rääkis aga hoopis teist keelt. Carpaccio liha oli pehme, tasakaalustatult maitsestatud, kvaliteetne õli täienduseks, lisaks veel
eksootilist maitset andmas tükike Indiat – vürtsköömneõhik. Kanamaks oli pannil viibinud just parasjagu, et säilitada mahe mahlasus, ning pikutas nüüd rikkalikul rohelisel salativaibal. Edaspidi oli meid juba lihtne õnnelikuks teha – jäime huviga järgmist käiku ootama. Suur aurav taldrikutäis selget seenesuppi, milles andsid ehedat maitset kaks seent – šampinjon ja puravik –, soojendas meelt ja pani tänutundega mõtlema kokale, kes oli endast andnud parima. Sojas marineeritud ja viilutatud pardifilee oli serveeritud portveiniviigimarjakastmega ning asetatud punasest kapsast salatile. Lisaks olid taldriku serval silmale iluks kartuli- ja porgandipallid. Paraja küpsusastmega pardifilee moodustas kastmega nauditava terviku. Kuna eelnevad road olid juba kõhu korralikult täitnud, oli desserdi tellimine ilmne liialdus, kuid õnneks sai uudishimu meist jagu. Saiavorm ületas ootused: krõbe koorik, hapukasvärske vaarikaparfee ja patuselt magus karamellkaste. Valge šokolaadi kreemi tellides oli küll kerge kartus, et ehk on liiga magus, aga taas kord trumpas kokk meid üle. Kreem oli asetatud klaasi kihiti hapuka tasakaalustava pohlamoosiga ning siiagi oli lisatud annus muretust lapsepõlvest – röstitud kaerahelbed.
PROFAAN
Disainer (41)
IT-spetsialist (41)
Atmosfäär: 9
Teenindus: 10
Toit: 10
Kas läheksin sinna uuesti?
Igatahes. Kindlasti viin ka lapsed sinna šokolaadikooki sööma.
MENÜÜ
Eelroog
Lõhetartar 5.50
Tomati-mozzarella-salat 5.50
Pearoog
Põdrahautis 10.50
Pardikoib 10.80
Dessert
Šokolaadikook 3.60 (2 tk)
Hind kahele 46.70
MILJÖÖ
Sellel tänaval peab olema mingi söögiloits: vanalinna mõistes äärelinna tänav, vastu Toompea nõlva, kumbki ots ei suubu ei keskväljakule ega turule, ja ometi on see tänavake tihedalt täis söögi- ja joogikohti.
Selle paiga sissepääs on nendest kõige esinduslikum. Lühike trepp, kõrgel asuv uks tähendab seda, et sellisesse kohta pead sa minema – sa ei satu sinna iseenesest. Ruumid kujutavad endast sadat protsenti Tallinna hubasust. Paljastatud kiviseinad, maalitud talad, eemaldatud värviga puittrepp. Sekka toredaid modernseid laike: värvitud muster laudpõrandal või näiteks Eamesi toolidega laud. Seintel kohalikku
kaasaegset kunsti. Ja muidugi klaasist lae ja põrandaga tualett.
TEENINDUS
Super. Tõesti. Ma tundsin ennast väga hästi hoituna. Teenindaja oli viisakas, tähelepanelik, üldse mitte pealetükkiv ja samas olemas kohe, kui vaja. Ja üks südantsoojendav seik. Märkasin ühel hetkel restorani
klaasist eeskojas päkapiku moodi vanameest. No näha, et sööma ta sinna ei olnud tulnud. Ja siis nägin,
kuidas meie teenindaja, sama viisakas ja sõbralik, nagu ta oli meie suhtes, viis päkapikule kotitäie joogitaarat, öeldes vabandavalt, et täna väga palju ei ole. Armas ja ilus. Hea tunne, nagu oleksin ise heateoga maha saanud. Selline peabki olema üks ettevõte – temast on rõõmu klientidele, töötajatele, ümbruskonna inimestele, ka päkapikule, kellel samuti on hästi toimiva restorani abil paremad päevad.
TOIT
No muidugi hea! Eelroa lõhetartar on kindlasti minu selle aasta lemmik. Värske, sibulane ja hästi lõhnav. Paar toredat sinepitriipu kõrval. Nii hea, et ma ei raatsinud taldrikul olnud sidruniga seda rikkuda. Mozzarella-salat oli hea, värske. Maitse just nagu peab. Põhiroaks soovitas meie sõbralik haldjas põdrapada ja pardikoiba. Põdraroog oli valmistatud lehttainast kausikesse. Lehttainas on nagunii minu nõrkus. See roog oli võrratu. Soe, tugev, täidlane. Tume ja intensiivne nagu … Aafrika? Aga põder ju ei ela Aafrikas. Vahet ei ole. See toit on soe ja lopsakas nagu lõunamaa. Ja seda on palju (nendele, kel isu suur). Pardikoiba pidas mu kaaslane natuke kuivaks, aga koos võrratu siidise konjakise kastmega moodustas nauditava roa.
Selle maja superüllatus oli šokolaadikook. Tumeda koogi sisemusest voolas välja kuum sulašokolaad. Kõrval küpsisepurul jäätisepall ja vaarikakreem. Nii ilus, nii maitsev, nii hõrk. Pidin ma selle põdrapaja kõik kinni pistma!
