SALAKUULAJA | Kallis restoran NOYA's on võimalik unustada end kokteili universumisse, kuid teenindus annab soovida
Uudselt läikiv ja kallis restoran Rotermanni südames peidab endas mitut väljakutset: lühikest menüüd, kõrgelt hinnatud toorainet, rohkelt istekohti ja frantsiisi põhimõttel toimivat äri.
Restoraniala proffi arvamus!
Menüü:
Sushi
Hamachi maki 12.–
Liha ja kala
Landgang veiselihaga 18.–
Ribi 12.–
Mereanni-tempura 12.–
Dessert
Tempura banana 7.–
Hind kahele kokku: 86.–
Miljöö:
Rotermanni tiheda toiduasustusega kvartalis on avanud uksed omapärase kontseptsiooniga restoran Noya. Nordic japanese kõlab kui mantra. Meile lubatakse tutvustada jaapani viikingeid. Siseruumid on kujundanud Norra arhitekt Einar Salomonsen, eksponeerides avatud kööki ning kasutades seintel nahka ja kalasabamustrilist puitpaneeli.
Punapruunikas parkett ja vineertahvlid, sinakashall mööblikangas ja messing annavad suursuguse jume. Restoranil on kaks salapärast tatamit: ruumid, kus saab privaatsemat teenindust või kokakooli meistriklassist osa võtta.
Restoranil on kolmest küljest avatud baar, kus võib end unustada kokteiliuniversumisse. Maja ees laiub tumedates toonides terrass, kus külma ilmaga soojendavad teid hoopis lauajalad.
Teenindus:
Teenindus on veel väga rabe, meie lauda külastab küll eri ajal kolm teenindajat, kuid ikka on meie ees tühjaks söödud taldrikud, sojakannu jäetud signatuurrõngas, sulanud jääga klaasid ning läbivettinud servjetid.
Joogisoov täideti kiiresti, imelühikese päevamenüü saime tutvumiseks ka, kuid kahjuks ei sõnagi roogade koostisosadest või valmistamismeetoditest. Maitsed ja arvad, maigutad ja nuusutad, sorgid pulgaga ja kraabid kahvliga. Üllatud ja nuputad. Nojah, võib ka nii.
Toit:
Hinnad on fine dining’u tasemel, kuid roogade tase kahjuks veel mitte. Hamachi maki on väga kaunis roog. Banaanilehele on diagonaalis asetatud kaheksa ürdikaunistusega maki’t. Suupärane suurus metsikut riisi, sellel hõrk Jaapani valge kala hamachi, tšillimarmelaad, sisuks krõmpsuv kurk ja midagi veel, mida me ei tuvastanud, on õhtu meeldivaim amps.
Mereanni-tempura koosneb hamachi’st ja lõhest, liiga kaua kuumusesse vallatlema jäänud kalatükikestest, kaaslaseks kausikestes sojakaste ja tšilli(majonees?). Searibid kleepuvas hapukasmagusas ploomikastmes on pehmed ja eemalduvad luu küljest vägivallata. Landgang – moodne versioon burgerist: kahe imelise brioche’i siseküljel tuvastamata, aga majoneesi tekstuuriga patuselt hea kaste ja õhukesed marineeritud kurgiviilud ning nende keskel roast beef. Hambumust kontrolliv, kuid siiski pressile alluv veiseliha.
Desserte on valikus kolm: kaks sorbetti ja tempura banana. Valime viimase. Kausikese põhjas on müslilaadne krõbe puru, sellel tempura-banaanitükid, sisu pehme ja nauditav, kõrvalosatäitjateks vedel vahukoor, kolm marja ja mündileht. Hinnaks tubli seitse eurot.
Restorani atmosfäär: 9
Restorani teenindus: 6
Restorani toit: 7
Kas läheksin sinna uuesti?
Läheksin, sest näen kohas potentsiaali põnevaks arenguks.
**********
Restorani külastasid ka asjaarmastajad!
õpetaja(24) ja projektijuht(52)
Menüü
5-käiguline peakoka menüü
Kanavarras teryaki-kastmega
Lõhe ja tuunikala nigiri
Scampi tempura
Grillitud lõhe
Yuzu-sorbett
Hind kahele: 83.–
Miljöö:
Rotermanni kvartalis on ilus, seal on hubane ja sagimist jagub igasse serva. Uus restoran asub Ahtri tänava poole jäävas läikivmustas majas ja mõjub koos oma erinevate “saalidega” väga hubaselt. Sooja ilma tõttu otsustame aga istuda terrassil, et saada osa ka sisehoovi siginast ja saginast. Alustuseks tunneme end hästi ja asume menüüsid uurima.
Aga peagi oleme hädas pea kohal liiga valjult kostva muusikaga, mis
ei lase üle laua oleva inimesega üldse rääkida. Õnneks on palade tugevus vahelduv, nii et mürast
saab ka ikka hinge tõmmata.
Teenindus:
Ei tea, kas see oli tahtlik või tuleneb töötajate puudusest, aga kõige enam häiris see, et meid teenindas õhtu jooksul kokku viis inimest.
Nende vahetumine oli üsna kaootiline, meie laua juurde sattus nii vormirõivas tummasid noori teenindajaid kui ka keegi tviidpintsakus härra, kes eelroad lauale lükkas. Toite meile ei kirjeldatud, vaid toodi lihtsalt lauda. Üleüldse tundus terve õhtu jooksul, et kõigil on väga kiire ning ümber laua muudkui tormati ringi.
Toit:
Tellisime peakoka menüü, mille viiest käigust kolm rooga jätsid väga hea mulje. Esimesena nokkisime fileevardast lahti kanaliha vähemkõrbenud osakesi. See oli ka maitsestatud üsna vaeselt – korraks teryiaki’ga vist üle pintseldatud. Kas peakokk oleks selliste liharibadega rahul, ei usu me mitte. Nigiri’d on head – värsked, aga mitte midagi erilist.
Oleks soovinud mingit erilist nüanssi toidu juurde, kas mingit põnevat kastet või muud lisandit. Nüüd saabub kohale üks õhtu lemmikutest – krõbeda ja õhukese tainaga scampi tempura. Saad nosida nii krevette kui ka beebikaheksajalga. Hea mulje jätab ka pearoana serveeritud lõhe, mis on õrn, pehme, mahlane ja sulab suus. Magustoiduna lubatud yuzu-sorbeti asemel tuuakse lauda ilma sõnagi lausumata vanillijäätis.
Kui hiljem küsime, et milline see sorbett on, siis saame vastuseks, et see oligi ... No mis siin ikka siis vaielda, aga sorbett see polnud. Kokka ka ei jaksanud enam lärmi sees kohale kutsuma hakata.
Restorani atmosfäär: 8
Restorani teenindus: 6
Restorani toit: 7
Kas läheksin sinna uuesti?
Läheksin veel, kas või juba seetõttu, et näha, kuidas teenindus teisel korral oleks, sest need toidud, mis olid õnnestunud, jätsid kustumatu mulje.
*************
Restorani Noya juhi Triin Sollandi pöördumine pärast artikli avaldamist!
«Meil on suur rõõm, et Delfi Oma Maitse eksperdid leidsid aega meie restorani külastada! Pisut kahju muidugi, et see juhtus meie soft-opening perioodil, mil me tegelikult alles katsetasime oma kontseptsiooni – ilmselt oleksime pidanud selle ka ise selgemalt välja ütlema, et tegu alles testperioodiga. Nimelt ei ole Noya puhul tegu frantsiisiga vaid see on, vähemalt meie teada, täiesti unikaalne kontseptsioon. Ainus, mis meid seob Norra ja Taani frantsiisiga on see, et see võimaldab meil pakkuda Tallinna ja Eesti mõistes erakordselt värsket kala ja mereande, mida eksperdid ka meie suureks rõõmuks hinnata oskasid. Uudne kontseptsioon ning veel nii suures restoranis nõudis omajagu sissetöötamist ning seetõttu otsustasimegi kuuajase testperioodi kasuks, et enne suuremat avamist kõik toimima saada. Täna on meie menüü kindlasti laiem ning ka teenindus vastab kõrgetele nõudmistele, mida ennekõike ise endale seame. Oli ääretult hea meel lugeda, et kõik arvustajad soovivad siiski meile tagasi tulla - meie oleme nüüd valmis!»
