Toidublogija Mari-Liis Ilover: ise tehtud moosi limpsimine on peale kõhutäie ka hingetoit!

Moosiankeedi küsimustele vastas veel üks tubli moosikeetja: armastatud toidublogija ja raamatu „Moodsad moosid“ autor Mari-Liis Ilover. Ta toob välja nii palju plusse, miks ise moosi teha, et tundub patt kätt mitte valgeks saada.

Millal sai sinust kokandushuviline?
Kui paljud kokad saavad väita, et nad on süüa teinud ja köögis toimetamist nautinud juba pisikeste põngerjatena ema põllepaelte küljes rippudes, siis minu tõsisem toiduhuvi algas hiljem, alles täiskasvanud naisena. Kokkamisele innustas eelkõige soov valmistada oma perele maitsvat, vaheldusrikast ja tervislikku toitu.

Mida saad nimetada oma tööks ja mida hobiks?
Perele kokates hakkasin õnnestunud retsepte kirja panema blogisse, mis paisus üha suuremaks ja suuremaks ning nüüd ongi saanud sellest kaks ühes: nii mulle südamelähedane töö kui ka kirglik hobi. Harrastusel ja tööl ei olegi tegelikult enam mingit vahet – toit ja kõik sellega seonduv ongi see, mida ma teen. Mul on vedanud, sest mis saab olla töö juures veel rahuldustpakkuvam, kui see on samas ka su elustiil.

Mille üle oled raamatu „Moodsad moosid“ juures kõige uhkem?
Hästi hea tunne on, et meil õnnestus koos kaasautorite Lia Virkuse ja Tiina Lebasega kokku panna retseptikogumik, milles saavad kokku vanaemade moosikeetmise traditsioon ja uue aja maitsed. See on raamatu läbiv joon.

Kui peaks üht teisele eelistama, kas oleksid pigem moosisööja või moosikeetja?
Keetja! Söön küll moose, aga harva. Mul on lihtsal väga nigel magusaisu. Moose keeta aga meeldib mulle väga. Keedan pigem väiksemate koguste kaupa ja erinevate maitsekombinatsioonidega purgitäisi kui hiigelsuure koguse ühemarjamoosi.

Milline moos on sinu lemmik ja millega seda süüa armastad?
Oh, ühte ei olegi võimalik välja tuua, lemmikuid on mitmeid. Eelkõige meeldivad mulle aga moosid, mis sobivad soolaste toitude lisandiks. Pea kõigi juustudega on kindla peale minek viigimarjamoos. Üks suur lemmik on ka samasse juustumoosikategooriasse kuuluv pirni-ingverimoos. Jõululaua verivorstide kõrvale keedan igal aastal kadakamarjadega pohlamoosi. Ja muidugi tšatnid ehk vürtsmoosid! Näiteks kibuvitsamarjavürtsmoos, rohelise tomati ja tšilliga vürtsmoos... Tšatnid on suurepärane lisand juustuküpsiste, lihalõikude või India toitude juurde. Kui magusatest moosidest lemmikuid välja tuua, siis keedan igal aastal kindlasti suvikõrvitsa-sidrunimoosi ja ajatu raudnael on Valge klaarõuna moos.

Mis meeldib sulle moosikeetmise juures kõige enam?
Kõige toredam osa kogu „moositamise“ protsessi juures on minu jaoks koostisosade varumine. Enamjaolt tähendab see meie pere mooside puhul marjade ja puuviljade ise kasvatamist ja noppimist. Niisamuti armastan ma uidata korviga metsas ja sealt kaasa tuua nii mustikaid, pohli, pihlakaid kui ka kibuvitsamarju. Talvel neist tehtud moosipurki avades otsekui taaselustub ilus mälestus suvepäevadest.

Soovita paar olulist moosikeetmise nippi!
Esimene ja kõige tähtsam nipp on õige suhtumine! Ei tasu unustada, et tänapäeval EI PEA keegi talve üleelamiseks moosi keetma. Moosikeetmine on igaühe vaba valik ja kui juba teha, siis rõõmuga! Moosikeetmine ei tohiks olla tüütu kohustus, vaid loominguline ja rahuldust pakkuv köögis veedetud kvaliteetaeg.
Praktilise poole pealt on moosikeetmise võtmesõnaks muidugi puhtus. Ikka selleks, et hoidised kenasti säiliksid. Enne purki panemist tuleb nii purgid kui ka kaaned steriliseerida ja purgid hiljem õhukindlalt sulgeda.
Spetsiaalseid moosi- ja marmelaadisuhkruid kulub moosikeetmiseks poole vähem kui tavalist suhkrut. Neid suhkruid kasutades on ka mooside keetmisaeg lühem. Need kaks asjaolu omakorda tähendavad, et moosid on maitse- ja vitamiinirikkamad.

Miks keeta ise moosi, kui saab ka poest?
Sest moosikeetmine pakub isetegemise rõõmu ja loomislusti.
Sest isetehtud moosi limpsimine ehk oma kätetöö nautimine on peale kõhutäite ka hingetoit.
Sest armsas purgis isekeedetud hoidis on südamlik kingitus.
Sest nii tead täpselt, kust on pärit purgis olevad viljad ja saad kontrollida ka suhkrukogust ning muid lisandeid.

Otsustasid käe ka ise valgeks saada ja moosi keeta? Tee algust kohe kõrgustest ehk mille muu kui taevaliku mustika-banaanimoosiga. Valmis olla, läks: retsepti leiad siit!

Kui ka sinul on mõni tore moosilugu või -retsept, mida teistega jagada, kirjuta sellest [e-mail].