„Moodsate mooside“ autor Tiina Lebane: meid on tabanud uus moosiaeg!

Moosiankeet võtab tuure üles ja seekord vastab meie küsimustele raamatu „Moodsad moosid“ ning mitmete teistegi kokaraamatute autor ja ühtlasi ka Wris Reisibüroo turundusjuht Tiina Lebane, kes kirgliku moosisõbrana rõõmustab selle üle, et käsitööna tehtud maitserikkad moosid koguvad eestlaste seas üha enam populaarsust.

Tiina, millega sa tegeled kui sa parasjagu moosi ei keeda?
Moosikeetmise kõrvalt jõuan ikka päris tööd ka teha. Viimased kümmekond aastat olen tegelenud turundusega, sel aastal liitusin Wris Reisibüroo tiimiga. Aeg-ajalt tuleb ette ka raamatutõlkimist ja keeletoimetamist ning pean tunnistama, et need kaks hakkavad mu söögi- ja köögihuvile kiiresti järele jõudma.

Kust tuli mõte anda välja raamat “Moodsad moosid”?
Eelmine Eesti oma hoidisteraamat ilmus üle 10 aasta tagasi. Ma lihtsalt armusin sellesse, olgugi et moosiretsepte seal väga palju ei olnud. Kuna üks autoritest oli Lia Virkus, siis hakkasingi temaga moosijuttu rääkima, et kokku panna ka üks 100 protsenti moosidele pühendatud raamat. Teades, et ka Mari-Liis Ilover on moosidega sõber ja pealegi suurepärane toidufotograaf, oligi moosikeetjate kamp koos ja algas väga-väga huvitav tööprotsess.

Kas oled kirglikum moosikeetja või moosisõber?
Moosisõber olen igal ajal! Suvel, kui kodumaised ja muudki marjad ja viljad on küpsed ning parimad, olen kindlasti ka kirglik moosikeetja. Pimedal ja külmal ajal taandun pigem moosisõbraks. Sügisel vaatan heldimusega oma tihedalt täis moosiriiulit ning vastu kevadet muutun ärevaks, et kas vean ikka uue laarini välja.

Milline moos on sinu lemmik ja millega seda süüa armastad?
Oi, aga neid on ju rohkem kui üks! Näiteks kreegimoos. See on hea ka ainult suhkru ja kreekidega keetes, aga mulle meeldib sinna lisada veel veidi hapukamat õuna ja mõrkjat Riia palsamit. Kokku saab oivalise juustu- ja pannkoogimoosi. Või siis põldmarja-nektariinimoos, kus kodumaine metsamari ja võõramaine puuvili koos vähese sidrunimahlaga loovad imeliselt mesise maitsekoosluse. Muide, praegu on just õige aeg marjule minna ja poest küpseid nektariine juurde osta! Ja siis veel kõrvitsa-kookosemoos – taevalik nauding, kus maheda kõrvitsa ja kreemise kookose seob kokku hapukas sidrun. Törtsuke heledat rummi sisse ja oi kui ilus on elu!

Milline on kõige pöörasem moos, mida maitsnud oled?
Ma ei armasta Araabia köögile omast roosivett, nii et sellega maitsestatud granaatõunamoos oli minu jaoks paras katsumus.

Mida on vaja teada, et moosikeetmine õnnestuks?
Mina soovitan ennast suhkrute maailmaga kurssi viia ning õnneks on see meeldivalt mitmekesine. Juba ammu ei kasuta ma moosides tavalist suhkrut, vaid ikka vähemalt moosisuhkrut. Viimast meeldib mulle miksida rafineerimata suhkrutega, nagu roosuhkur, samuti tumeda ja heleda muscovado’ga. Põnev on moosis katsetada ka suhkrusiirupeid. Veel julgustan moosile lisama vürtse ning miks mitte ka pähkleid ja seemneid. Kuna moos on n-ö maitse asi, siis just nii saabki oma maitse järgi moosi paika timmida.

Millist tulevikku moosimaailmale ennustad?
Nagu viimased aastad on näidanud, siis on meid tabanud uus moosiaeg. Paljudes kohtades toimuvad moosipäevad, -konkursid, -õppetoad jne. Eri maitsetega kodused moosid jõuavad järjest enam meieni ka jõulukingitusena, kas siis omavalmistatuna või laadalt ostetuna, aga igal juhul käsitööna. Kui moos leiab endale õige kaaslase juustu, saia, küpsise või ka lihatoote näol, siis suure tõenäosusega on kõik sööjad einega rahul.

Millal oled kõige õnnelikum?
Siis, kui mu kallid on terved ja mul endal on aega hea raamatu, muusika või neljasilmavestluse jaoks koos hea sõbra, veini, juustu ja moosiga! Ilm ja kellaaeg ei mängi siin enam mingit rolli.

Kui mõni arvab, et on oma elus juba piisavalt palju põnevaid moose maitsta saanud, soovitab Tiina Lebane keeta kokku ühe korraliku suvikõrvitsa-õunamoosi piparmündi ja fariinsuhkruga ning veenduda, et moosipõld on veel lai! Retsepti leiad siit.

Kui ka sinul on mõni tore moosilugu või -retsept, mida teistega jagada, kirjuta sellest [e-mail].