ÕUNASPIKKER | Milline Eesti õun sobib mahlaks, milline moosiks ja kompotiks?

Õun on meile siin Eestis kõige omasem puuvili. Kui puud on lookas, korjame õunad korvi ja teeme neist maitsva õunalõuna — suskame õunu nii suppi, praadi kui ka magustoitu.

Minu lapsepõlve armastatuim maitse oli ahjuõuna oma. See tekitab minus siiani suurt nostalgiat. Alles täiskasvanuna õppisin ahjuõuna lisama ka soolastele roogadele, kus see annab meeldivalt karamellise hapukasmagusa maitsenüansi. Praegu, kui on õunaaeg, lisa seda imelist jumalavilja peale harjumuspäraste kookide-mahlade-mooside-kompottide julgelt ka kõigile ahjupadadele, hautistele, suppidele.

Eesti õunasortide kasutusspikker

‘Tiina’ — mahlane, magusa maitsega lauaõun, ei sobi töötlemiseks.
‘Koit’ — mahlane, magushapu lauaõun, sobib ka mahlaks, kuivatamiseks.
‘Antonovka’ — magushapu või hapu, vürtsika maitsega, sobib moosiks, küpsetamiseks.
‘Talvenauding’ — mahlane, vürtsika magushapu maitsega lauaõun, sobib ka mahlaks.
‘Tellissaare’ — tiheda viljalihaga magushapu lauaõun, sobilik mahlaks, kompotiks, kuivatamiseks.
‘Martsipan’ — hea magemagusa maitsega lauaõun, ei sobi töötlemiseks.
‘Valge klaarõun’ — väga mahlane ja hapukasmagus lauaõun, hea mahlaks, kompotiks, moosiks, kuivatamiseks.
‘Suislepp’ — mahlakas ja magushapu lauaõun ja mahlaõun.
‘Krameri tuviõun’ — mahlane ja magushapu lauaõun, väga hea mahlaõun, saab kuivatada, ei sobi kompotiks.
‘Sügisjoonik’ — magushapu kompotija mahlaõun, sobib kuivatamiseks.
‘Liivi kuldrenett’ — üks parema maitsega õunu, sobib kompotiks, aga mitte moosiks.