Kas sina tead, mis vahe on plombiiril ja koorejäätisel? Väike jäätisesõnastik!
Kodumaise jäätisetootja Balbiino arendustehnoloog Kristel Pappel koostas Delfi Oma Maitse jaoks ülevaatliku jäätisesõnastiku, mis aitab jäätisesõpradel üha rikkalikumaks muutuvas jäätisemaailmas orienteeruda. Eestis kasutatakse jäätiste liigitusel nii vanu traditsioonilisi nimetusi (näiteks plombiir) kui ka Euroopa Jäätise Assotsiatsiooni koodeksi soovitusi.
Plombiir
Plombiiri nimetus pärineb Prantsusmaalt, kus Plombieres-les-Bains linnas hakati esmakordselt valmistama koorejäätist. Eestimaalased teavad plombiiri kui hästi rammusat koorejäätist: plombiiride piimarasvasisaldus on vähemalt 12% ning võib olla isegi kuni 20%.
Teised olulised koostisosad on suhkur ja piimavalk (piimavalk saadakse piimast, lõssist või vadakust) ning olulised on ka stabilisaator ja emulgaator, mis muudavad jäätise kreemjaks ja loovad parema konsistentsi ning sulamiskindluse.
Koorejäätis
Koorejäätis on piimarasva baasil valmistatud jäätis, mille rasvaprotsent jääb vahemikku 6–11%. Kõige levinum on 10-protsendilise piimarasvasisaldusega koorejäätis. Teised põhikomponendid on samad nagu plombiiril: suhkur, piimavalk ja stabilisaator ning emulgaator.
Piimajäätis
Piimajäätis on samuti piimarasva baasil valmistatud jäätis, mille rasvasisaldus jääb 2,5 kuni 6% vahele, teised põhikomponendid on samad, mis koorejäätisel.
Jäätis
Kui koorejäätise ja plombiiri valmistamisel kasutatakse ainult piimarasva, siis nimetust jäätis võib kasutada ka taimerasvast valmistatud toodetel. Enamasti kasutatakse taimerasvajäätistes kookos- või palmirasva, kuid muud koostisosad ning valmistamise tehnoloogia on sarnane koorejäätisega.
Jogurtijäätis
Jogurtijäätis on vahustatud ja külmutatud jogurt, mille piimarasvasisaldus jääb vahemikku 0–8%. Siin tuleb aga tähele panna, et mida väiksem on jogurtijäätise rasvaprotsent, seda suurem on tavaliselt suhkrusisaldus.
Jogurtijäätist võib valmistada ka nii, et lisatakse koorejäätisele tavalist jogurtit või jogurtipulbrit, kuid siis ei ole enam tegu 100% külmutatud jogurtiga.
Šerbett
Šerbett kuulub oma koostise poolest piimajäätise ja sorbeti vahepeale, sisaldades puuvilja- või marjapüreed või mahla ja kuni 2% piimarasva. Eestis ei ole šerbett väga levinud, rohkem võib seda leida Leedus ja Venemaal.
Sorbett
Sorbetti valmistakse põhiliselt puuvilja- marjapüreest/mahlast ning pehmema ja kreemisema struktuuri saavutamiseks segu vahustatakse vähesel määral. Sorbett on viimastel aastatel üha populaarsemaks muutunud ning seda toodavad nii väiketootjad kui ka suured tööstused.
Mahlajää
Koostise poolest on mahlajää sarnane sorbetiga, aga erinevus tuleb sellest, et mahlajääd ei vahustata, vaid valmis segu lihtsalt külmutatakse. Kui sorbetti müüakse pulgajäätisena, topsides, karpides ja ka 5-liitristes vannides, siis mahlajääd valmistatakse tavaliselt ainult pulgajäätisena, kuna see on nii kõva, et lusikaga süüa pole võimalik.
Water ice
Water ice’i kohta hea eestikeelne sõna puudub, kuid välimuselt ja struktuurilt on see sarnane mahlajääga. Erinevus tuleb aga sellest, et maitse ja ilusa välimuse saavutamiseks on kasutatud toiduvärve ning lõhna- ja maitseaineid.
Gelato
Gelato on n-ö Itaalia tüüpi jäätis, mis koostisosade poolest on väga sarnane tavalise koorejäätisega. Erinevus on, et gelato on pisut väiksema rasvasisaldusega ja suurema suhkrusisaldusega ning gelato on ka väiksema vahustatusega. Kui koorejäätist vahustatakse 100% (see tähendab, et 1-liitrine jäätist kaalub 500 g), siis gelato vahustatus jääb 20-30% vahele.
Vegan-jäätis
Vegan-jäätis ei sisalda loomset päritolu koostisosi. See tähendab, et piimsed (loomsed) toorained on asendatud soja, kookose, riisi, kaera või mõne muu taimse komponendiga. Rõõsa koore ning või asemel kasutatakse taimseid rasvu, enamasti kookos- ning palmiõli.
LOE VEEL:
