Viski pole enam ammu vaid ättidele nahktugitoolis joomiseks
Viski ei ole tavaline jook, see on vedelik, mis sajanditega teinud läbi keerdkäike, mida vähesed suudavad hoomata. Kurikuulus Al Capone on öelnud, et „kui mina viskiga raha teen, öeldakse see olevat salaviinaäri, aga kui mu patroonid Chicago Lake Shore Drive'is sellesama viskiga klaase täidavad, on see juba külalislahkus".
Viski kuulub maailma vanimate destillaatide hulka. Arvatakse, et sellega tegid V–VI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Gaelikeelne uisce bethad ongi tõlge ladinakeelsest aqua vitae’st, mis tähendab sedasama ihaldatud eluvett.
Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Šotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. The Old Bushmills, mis on vanim teadaolev legaalne destilleerimiskoda Iirimaal, sai tegevuslitsentsi 1608. aastal, Šotimaal tegutsenud viskivabrikust räägitakse kirjalikes allikates esmakordselt alles palju hiljem – 1699. aastal.
Šoti viski jaoks osutus 19. sajand mitmes mõttes revolutsiooniliseks – 1827. a leiutati uudne kolonn destillatsiooni meetod ning erinevaid viskisid hakati omavahel segama, mille tulemusena sündiski tänäpäevane scotch. Tõsi küll, ametlikult tunnistati kõik taolised segud viskiks alles Kuningliku Komisjoni dekreediga aastast 1908.
Iiri viski ajaloos sai otsustavaks pöördepunktiks An Gorta Mór ehk nn Suur Nälg aastatel 1846–1851, mil mitme järjestikuse ikalduse tulemusena suri nälja ja haiguste kätte kolmandik Iirimaa elanikest (750 000 inimest). Teine kolmandik vaesunud iirlastest põgenes kergema elu otsinguil kodusaarelt kaugele mere taha – Ameerikasse ning Kanadasse. Nendega koos jõudis sinna ka viskiajamisoskus. Paraku ei tahtnud odrakasvatus Uues Maailmas edeneda, seevastu kasvasid seal suurepäraselt rukis ja mais, mis saidki Ameerika viski alustaladeks.
Koos kuiva seadusega lõi Ameerikas 1920ndatel õitsema salaviinaäri. Kogu taolise kaubanduse kohta kasutati väljendit bootlegging, mis viitas joogi peitmisele saapasäärde.
Kuid valgustkartvaid asju, näiteks illegaalset viskit, aeti Ameerika kaguossa jäävate Appalachia mägede jalamil juba 1860ndatel, seega mitukümmend aastat enne kurikuulsa keeluseaduse väljakuulutamist. Sajandivahetuseks võttis sealne viskiajamine koguni nii murettekitava ulatuse, et riik oli sunnitud palkama eriagendid, kelle tööks sai kõigi illegaalsete viskiajajate väljaselgitamine ning kohtukulli ette toomine.
Maailma kuulsaim viskitootja tuli turule noori püüdva ja kokteilideks sobiliku uue joogiga
Maailma enimmüüdud Šoti viski Johnnie Walker tõi äsja müügilettidele uue seguviskide sarja Blender’s Batch. Eesti viskisõpradeni jõuab uuest sarjast esmalt Johnnie Walker'i Blenders’ Batch Red Rye Finish nimeline malbe segunaps.
Seguviskide sarja loojateks on Johnnie Walkeri viskimeistritite tiim, kes on pikka aega otsinud uusi maitseid. “Katsetamine on alati olnud osa Johnnie Walkerist,” selgitas tiimi eestvedaja Dr Jim Beveridge, kes on ise seguviskisid valmistanud enam 40 aastat. “Johnnie Walkeri kõige esimene seguviski oli inspireeritud uuest maailmast pärit teedest ja vürtsidest,” selgitas ta.
Beveridge lisas, et viskisegude loomine toimub ka täna nii nagu pea 200 aasta eest. “Muidugi on teaduse areng andud rohkesti teadmisi: kuidas mõjutavad maitseid vaat, selle materjal, laagerdumisaeg jne. Täna on aga huvi viskide vastu suurem kui kunagi varem ja seega on õige aeg tutvustada viskisõpradele uusi maitsed,” lisas ta.
