Pallike kullajäätist? Torbik trühvlisorbetti?
Peale põhjalikke ettevalmistusi oli kuninga prantslasest peakokk leiutanud uudse roa, mis meenutas värskelt mahasadanud lund, kuid oli märkimisväärselt kreemjam ning magusam mistahes muust desserdist. Külalised olid meelitatud, nagu ka kuningas Charles I, kes pakkus koheselt kokale 500 naela aastas, et retsepti kasutataks ainult Kuningliku laua õhtusöökidel. Mõni aeg hiljem, aastal 1649, Charles I kahjuks hukati. Sellest ajast sai külmutatud dessertroa retsept avalikuks, kuna kokk, kelle nimi oli DeMirco, ei pidanud oma lubadust.
See legend kuninglikust jäätisest sobib imeliselt alustama selle aastast suve, mis nagu kõik teavad on lisaks mulliveinidele, päiksele ja rannale ka otse loomulikult jäätise nautimise tippaeg. Kuid, millist jahutavat magusat valida? Mis on gelato ja mis on sorbett? Kust jäätis üldse pärit on?
Maailma kalleim jäätis nõuab varandust
Oleme ju kõik ühel nõul, et asjade hind – seal hulgas kvaliteetse söögi ja joogi hind – on suhteline, sõltudes varanduse suuruest, aga ka sellest, mida makstava raha eest saab. Seda meeles pidades saab maailma eksklusiivsema, kallima ja ka maitsvama jäätiseportsueest käia välja nii sada eurot, aga ka 1,4 mijonit eurot. Miks peaks üks mõnus dessert nii röögatult palju maksma?
Alustame sellest otsast, kus hind sõltub tõestivaid jäätisest endast: näiteks saab Las Vegases asuva Aria Resort&Casino hotelli baarist tellida peakokk Masa Takayama poolt loodud 100 eurost jäätist, mille valmistamiseks on kasutatud valget trühvlit ja mida kaunistatakse kullalehega. 200 eurose jäätise saab tellida Chicago jäätisekohvikust Capannari, kus kõrget hinda põhjendatakse jäätise imelise maitse, dekstuuri ja faktiga, et omanik on aastakümneid oma Iiri kohvi või vaarikatüki jäätise retsepte arendanud.
800 eurose jäätise serveerib aga lauda Dubais asuv Scoopi Cafe ning isegi sellel hinnal on põhjendus: jäätise valmistamiseks kulub üsna suurkogus trühvlit ja ka safranit. Lisaks kaunistatakse see jäätis Madagaskari vaniljesiirupi ja 23-karaatise kullaga. “Mustaks Teemantiks” nimetatud jäätis serveeritaks Versace disainitud kausis, mille koos lusikaga saab sööja endaga kaasa viia.
Ning siis on jäätised, mille tellides tuleb käia välja 25 000, 60 000 või ka 1,4 miljonit eurot. Jäätis moodustab sellest hinnast ikka vaid tühise osa, hinna kruvib lakke asjaolu, et koos einega serveeritakse nautijale ka kalleid ehkteid ja teemante.
Jäätise ajalugu ulatub aastatuhandete taha
Jäätise ajaloo kohta levivad erinevad legendid, kuid tõenäoliselt kuulub jäätise leiutamise au hiinlastele ja pärslastele. Juba tuhandeid aastaid tagasi kasutati vanades tsivilisatsioonides jääd toidu jahedana hoidmiseks. Vanimaks teadaolevaks jäähoidlaks on 4000 aastat vana hoone Mesopotaamias.
Egiptuse vaaraod ostsid jääd sisse. Viiendal sajandil eKr müüdi vanas Kreekas Ateena turul mee ja puuviljaga segatud jäätorbikuid. Ajalooürikud pajatavad, et Rooma keiser Nero lasi I sajandil valmistada jahutavat maiust mägilumest, kärjemeest ja puuviljadest. Tänapäeva jäätised pärinevad ilmselt just nendest ammustest jäämaiustest.
Jäätist ning selle päritolu ümbritsevad paljud müüdid. Mõned usuvad, et jäätis kasvas välja jahutatud veinidest ning neid ümbritsenud veinist läbiimbunud jäätükkidest ning tõenäoliselt Pärsiast. Jahutatud veinid olid populaarsed Aleksander Suure ajal ning hiljem ka Rooma kõrgseltskonnas. Pärslased olid omandanud jää säilitamise tehnika suurtes loodusliku jahutusega yakhchal´itena tuntud külmikutes, kus lähimägedelt toodud jää säilis suveni.
400 aastat eKr leiutasid Pärslased erilise jahutatud pudingitaolise roa, mida valmistati roosiveest ning niitnuudlitest ning serveeriti suvel kuninglikule perekonnale. Jääd segati safrani, puuviljade ning paljude teiste maitseainetega. Praegugi Iraanis valmistatavat maiust faloodeh valmistati tärklisest (harilikult nisutärklisest). Tärklist keerutati sõelataolises seadmes, mille tulemusena tekkisid taigna keermed või tilgad, mida seejärel keedeti vees. Enne serveerimist segu külmutati ning segati roosivee ning sidrunitega.
Sorbee- ja jäätisemasina leiutamise au kuulub aga hiinlastele
Just hiinlased kallasid lume ja salpeetri segu üle siirupiga täidetud mahutite. Hiinlased segasid jääd suhkruga ning müüsid seda suvekuudel. Songide dünastia ajal hakkasid inimesed jääks külmutatava vee sisse segama mahla. Ka Indias ja Pakistanis segati värsket puuviljamahla mägedest toodud jää ja lumega. Piima hakati kasutama Yuan dünastia ajal ja selle tõid Hiina kultuuri mongolid. Enne seda ei olnud piim toiduainete hulgas eriti laialt levinud.
Piim ja piimatooted on Hiina köögis siiani vähelevinud. Rahvasuu väidab, et piimal põhineva jäätise saladusteni jõudis maailmarändur Marco Polo oma Hiina-reisi käigus, ning koju Itaaliasse jõudes sai jäätis koheselt ülipopulaarseks kõrgseltskonna maiuseks. Oma märkmetes ei väida Marco Polo aga kuskil, et oleks jäätise läände toonud. Tõenäoliselt jõudis jäätis lääneriikidesse läbi Sitsiilia araablaste käest. Jäätis oli Bagdadi kaliifide lemmikmagustoit. Araablased olid esimesed, kes lisasid jäätisele suhkrut ning tootsid seda kommertseesmärkidel – juba 10. sajandil olid neil olemas jäätisetehased ning jäätist müüdi kõikidel Araabia linnade turgudel. Jäätist toodeti külmutatud siirupist või piimast puuviljade ning pähklitega.
Itaaliast levis jäätis Prantsusmaale, Saksamaale ja eelmise sajandi alguseks ka Eestisse. Tööstuslikult hakati jäätist valmistama XIX sajandil, kuid Eestis alles 1932-34. aastal. Enne seda sai jäätist vaid üksikutest pealinna ja teiste suuremate Eesti linnade kohvikutest. Esimene Eesti jäätisevabrik tegutses Tartus ja selle rajaja Evald Rooma pani sellele nimeks Eskimo. Sellenimelist jäätist toodetakse tänaseni.
Üle tonniseid igapäevaseid jäätisekoguseid asuti Eestis tootma aga Tallinna külmhoones, mis asutati 1956. aastal. Ingmani jäätiste müüki Eestis alustati 1992. aastal. Eesti üks surimaid jäätise firmasid Balbiino loodi aga 1995. aastal. Viimased aastadki on toonud uusi tuuli Eesti kohaliku jäätise, sorbeti ja gelato tootmisse, nii mõnedki noored on leidnud jäätisetootmise ilu endale nauditava. Eesti uue aja kuulam “uus tulija” on loomulikult La Muu oma kümnete kreemiste Itaalia-tüüpi jäätistega, samas saab head jahutavat desserti ka Gelato Ladies ja Reval Gelato lettidelt.
Eesti armastab jäätist, midagi pole teha.
