Tõeline tüliõun liha: kui muidu harilik, kinnine ja vaoshoitud eestlane üldse millestki hoolib, siis sellest, et teine eestlane liha sööks

Kui palju on liha süües palju või kas liha üldse on vaja? Mulle tundub, et on kahte sorti inimesi. Need, kes söövad liha, ja need, kes mitte. Omavahel nad
selles küsimuses ühist keelt tihtilugu ei leia, kuid elus püsivad mõlemad.

Kui muidu harilik, kinnine ja vaoshoitud eestlane üldse millestki hoolib, siis sellest, et teine eestlane liha sööks. Kui temaga satub samas lauas olema taimetoitlane, siis teeb ta kõik selleks, et anda märku sellest, kuidas tema kaaslane on eksiteele sattunud.

Taimetoitlasel on aga varemgi tulnud selliste inimestega lauda jagada ja on ilmselge, et ta on väsinud sellisest tähelepanust. Lihast on saanud põhimõtteline küsimus. Kellel tegelikult õigus, on endiselt raske öelda. Veganid peavad arvestama väga teadliku menüüga ning võtma juurde B12-vitamiini. Aga lihasööjadki peaksid oma menüü suhtes teadlikumad olema ja söödud liha kogused kriitilise pilguga üle vaatama.

Eestlaste lihalembus on suur. Statistika andmeil tarbiti Eestis 2016. aastal 108 100 tonni lihatooteid ehk 82,2 kg ühe inimese kohta. Inimese kohta on lihatooteid varasemast 6,6% enam sööma hakatud. Veiseliha tarbimine kasvas 8,6%, sealiha 5,7%, lamba- ja kitseliha 20% ja linnuliha 5,7%.