“Ma pole klassikaline baarmen ehk siis see pole minu põhitöö, ma ei ole keskendunud vaid baaritööle või kokteilidele. Kui aus olla siis ma vist ei suudaks ka vaid ühe asjaga tegeleda. Mulle väga meeldib ka joonistada, olen teinud seda pool elu, kuid töötada joonistaja või kunstnikuna ma ei tahaks. Oluline ongi minu jaoks see tasakaal asjade vahel, mida teha meeldib,” räägib Ihermann.

Olgugi, et eraldi trenni baarivõistlusteks Ihermann ei tee, on ta Noa restoranis oma tööpäevadel pidevalt saalis abis – teeb kokteile, toimetab baristana, valab veini, suhtleb kliendiga. See on tema trenn.

“Kindlasti ei suudaks ma juhtida restorani selliselt, et istun kabinetis ja tegelen vaidpaberitega, inventuuriga. Meil omas majas ei olegi alluvussuhteid, kõik on võrded, kõik teevad heas mõttes kõike. Oluline on see hea õhkkonna olemasoluks, pluss nii inimesed õpivad,” mainib baarmen.

Juhus nimega õde Liina

Ihermann asus oma tänasele karjäärijoonele kui oli 15. aastane ning läks oma õe Liina - tänase Eesti tippbaarmeni - kaudu tööle Pirita Jahtklubisse, leivapoisiks (tema on see, kes pani eine kõrvale korvi valmis leivad-saiad, soola-pipra ja noad-kahvlid). Ihermanni õde Liina mängib aga üldse Lauri elu juhustes väga palju rolli. Nimelt oli just õde see, kes noore Lauri ka esimesele baarmenide võistlusele vedas.

“Mäletan, et minu võistluskokteil koosnes 12st koostisosast ja oli täna tagasi vaadates ikka täielik soust. Õde tuli ütles, et võistlustel on lubatud vaid joogid, kus on kasutatud maksimaalselt 7 erinevat asja. Mõtlesin siis ikka väga pikalt, mida saaks välja jätta. Aga algus oli tehtud, jook oli loodud, klaasis ta püsis ja žürii ette läks,” muigab Ihermann.

Mehe äärmiselt avatud ja oskuslik suhtlemine, lavanärvi õige ärakasutamine tuleb tema üsna ootamatust sammust elus minna Taani õppima mitteverbaalset näitekunsti. Kaks aastat õpinguid Taanis muutsid 18. aastase noormehe põhimõtteliselt selleks, kes ta inimesena täna on.

“Ma õppisin seal kahte asja. Või tegelikult õppisin ühe asja ja üks asi sai lisaks selgeks. Ma õppisin seal iseennast tundma – esiteks kuna olin noore mehena täiesti üksi uues keskkonnas, teiseks sai läbi õpingute enda väljendusoskust lihvida. Mul on tunne, et enamasti jääbki inimestel äärmiselt palju asju tegemata, kuna on hirm lolliks jäämise eest, sind jälgivate silmapaaride ees. Ma sain selle hirmu Taanis maha,” mainib Ihermnn.

Asi, mis sai Taanis selgeks, oli see, et baari- ja restoranivaldkond võiks olla see, kus jätkata. Peale ligi aastast kaitsejõududes teenimist ja Taani kooli pooleli jäämist naaseski tänane Eesti tippbarmen Tallinna toiduvaldkonda. Esiteks töötas ta Schlössle hotellis ja siis juhina hotelli Nevski restoranis.

“Siis tekkis meil grupp sõpru, kes soovisid avada oma restorani/baari/lounge. Leidsime Soomest investorid ja vaatasima Kalamajas välja ka ruumid. Pusisime ligi aasta selle projektiga, kuid lõpuks läks see erinevatel põhjustel vett vedama. Samal ajal pakuti mulle Noas tööd ning kui ma siia maija tulin, siis kohe oli kodune, rahulik ja mõnus. Tagasi pole ma vaadanud,” mainib Ihermann.

Miks aga ikkagi kokteilid?

2016. aastal kirjutasime sellest, kuidas “suvises Prahas Mattoni nimelistel International Barmen Association'i alkovabade kokteilide maailmameistrivõistlustel Eestit esindanud, igapäevaselt restoranis NOA töötav baarmen Laur Ihermann saavutas oma mokteiliga "It's cloudy" kõrge 6. koha”.

Sellel kevadel aga kirjutasime, et “Tallinna Teeninduskoolis toimunud Eesti Baarmenite Meistrivõistlustel alkoholivabade kokteilide valmistamises võitis mango-kale kokteiliga baarmen Laur Ihermann”. Võidukokteili autor sai enda sõnul inspiratsiooni lausest “Lihtsuses peitub võlu”.

“Kuna baaarmenid on läinud kokteilide ja mokteilide valmistamisel pigem seda teed, et mida eksklusiivsem ja kättesaamatum komponent või valmistusviis, seda huvitavam on tulemus. Mina jätsin oma mokteilist välja kõik keerukused ja kasutasin pigem lihtsaid komponente mida kergesti poest/külmikust saada," kommenteeris toona Ihermann oma võitu.

Täna on Ihermanni kokteil "It's cloudy" ka Noa restorani menüüs ja väga menukas. Usutavasti läheb samamoodi ka tema kokteiliga, millega läheb 15. juunil võistlema Tšekki alkovabade kokteilide MMile. Tase on sal väga kõva, sama kõva on ka Eesti baarmenide oskus lüüa meist palju suuremate riikide rikkamate trennivõimalustega baarmene.

Ihermann ütleb, et talle meeldib luua nullist midagi, mida saab siis katsuda, maitsta, vaadata – on see siis joonistus või kokteil. Kokteilide loomise protsess ei ole kunaginii lihtne, kui arvatakse – head ideed tulevad autoroolis, trennis, kus iganes – aga alati ootamatult.

“Mul algab asi mingist toorainest, mida tahan katsetada. Siis hakkan ma seda mõtet visualiseerima, vahel isegi joonitan välja mõtte. Seejärel siis läheb alles joogi kokku segamiseks. Kogemusi on kindlasti nii palju, et tunnen juba peas maitsekooslusi ära. Enne kui neid üldse mekkida,”mainib Ihermann.

Tulevik?

Ihermann ütleb, et ta ei saa välja öelda, et tal oleks hirmus ambitsioon võita MM tiitel mõnel baarivõistlusel või, et see oleks suureks unituseks. Samas ei oleks ta mingil juhul selle võitmise vastu.

“Ma ei hakka vist kunagi püüdlema selle poole, et olla maailma parim või võita võistlusi, ma lihtsalt teen oma tööd, õpin pidevalt juurde ning annan endast ainult parimat. Kui see parim on väärt auhindu, siis on see väga hea ja sobilik. Aga ma ütlen seda, et alkoholivabad kokteilid on mulle hetkel väga südamelähedased. Nende joojate ring on lihtsalt hoommatult laiem ja see on väljakutse,” lisab Ihermann naeratuse saatel.