Mis juhtub mahetoidule üle minnes: ühe pere kogemus
Ei ole uudis, et mahepõllumajandus on looduskeskkonnale oluliselt parem, kui konventsionaalne põllumajandus. See väike eksperiment otsis aga vastust küsimusele, millise otsese muutuse toob mahetoidu tarbimine kaasa inimese kehale, vahendab Telegram.ee.
21 päeva kestnud eksperimendi esimese nädala jooksul sõid perekond Palmbergid tavatoitu ning iga pereliige andis laboratoorsete uuringute jaoks uriiniproovi, milles leiti analüüside põhjal mitmeid putukatõrjevahendeid, fungitsiide ja taimekasvu regulaatoreid. Siis lülitus pere kaheks nädalaks ümber vaid mahetoidule, sealhulgas vahetati välja ka seebid ja muud isikliku hügieeni vahendid.
Selle perioodi jooksul võtsid teadlased iga päev pereliikmetelt uriiniproovi. Proovide tulemused olid väga tähelepanuväärsed – pestitsiidide koormus pere liikmete kehades langes märgatavalt juba esimese päeva järel. Kahe nädala möödudes oli uriiniproovides väga vähe pestitsiidide ja teiste kemikaalide jääknähtusid.
Kõrgem toitainete sisaldus, vähem pestitsiide
Varasemad teadusuuringud on näidanud, et mahetoodangus on enam toitaineid, kui samas koguses tavapõllumajandusmeetodite abil toodetus. Hiljutises Newcastle´i ülikooli uuringus leiti, et antioksüdantide kontsentratsioon võib mahetoodangus olla 18-69% kõrgem, kui tavapäraselt toodetud samades viljades. Kuid peamine põhjus, miks valida mahetoit, ei ole mitte niivõrd selle suurem toitaineline väärtus vaid väiksem kokkupuude pestitsiididega. Kui see on selge, et mahetoitu süües on meie pestitsiidide koormus oluliselt väiksem, siis mida see täpsemalt meie tervise jaoks pikemas plaanis tähendab, on alles lahtine küsimus.
Perekond Palmbergide eksperimenti tutvustava video alguses kommenteerib pereema Anette Palmberg, et nad ei osta mahetoitu kuna nende viieliikmelise pere peale läheb see liiga kulukaks. Kuid peale eksperimendi lõppu leiab ta, et on oma väärtushinnanguid ses osas muutnud. “Minu laste kehadest on väljunud suur hulk kemikaale, ja ma ei taha neid sinna tagasi,“ ütleb ta.
On oluline märkida, et antud eksperimendi viis läbi kasumit taotlev organisatsioon ning tulemuste esitamisel on rõhuasetus pigem toreda loo rääkimisel, kui teaduslikul lähenemisel. Eksperimendis hinnati vaid ühe perekonna liikmeid. Kuna suurkauplustes on mahetoit tüüpiliselt kallim, siis on katse läbi viinud toidupoodide ketil kindlasti lootus suurendada oma kasumit mahetoodangu arvelt.
Ning teadlased toovad välja ka selle, et algsetes uriiniproovides leitud põllumajanduskemikaalide taset peetakse inimesele ohutuks. Kuid analüüse läbi viinud laboratooriumi teadlane Jorgen Magner kommenteerib, et tegelikult ei ole meil palju teada pestitsiidide pikaajalise mõju kohta inimese tervisele. Eriti kui arvesse võtta, et üksteisega kombineerituna võivad need osutuda oluliselt ohtlikumaks, kui üksikult võttes.
Mahetoidus vähem raskemetall kaadmiumi
Hiljuti avaldatud erinevate uuringute andmeid koondav metaanalüüsis, milles vaadeldi kaadmiumi mõju inimkehale, leiti, et mahetoodang sisaldab pea 50% vähem seda kahjulikku raskemetalli. Südame-veresoonkonna haiguseid uuriv teadlane James DiNicolantonio kommenteeris seda infot, öeldes: “Ennustasime, et (mahetoodangu eelistamisest tulenev) vähenenud kaadmiumi tarbimine võib vähendada südame-veresoonkonna haigustesse ja vähki surevust 20%.
Samuti ennustasime 35% suurust langust südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise osas, mis põhineb mahetoodangu suuremal flavonoidide sisaldusel. Kuigi me ei leidnud piisavalt infot mille põhjal arvutada madalama pestitsiidide koormuse mõju tervisele, on suur tõenäosus, et ka see mõjutab tervist paremuse suunas. See ei tähenda tingimata, et konventsionaalselt kasvatatud viljad ei ole ole tervislikud, vaid pigem seda, et mahetoodang on rohkem tervislik“.
