EUROBÜROKRAATIA | Praekartulite valguses ehk milliseid idiootseid toidureegleid on EL veel meile peale surunud?

Euroopa Liit on vahel tarbetult idiootne ning võtab keelata ja piirata sellistes kohtades, kus normaalse inimese käsi rahulikult taskus püsib. Eriti veidraid näiteid leiame toiduvaldkonnas, kus on üritatud sätestada nii banaanide õiget kõverust, kiivide läbimõõtu, keelata piparmündi müüki ja viimase leiutisena määrata ära kartulite praadimisastet.

Toome Teieni kolm kõige tigedamat tobedust, mis on seotud Euroopa Liidu määrustega toiduvaldkonnas:

Banaanikõverus

1994. aastast kehtiv Euroopa komisjoni määrus (EÜ) nr 2257/94 sätestab, et esimese klassi banaan peab olema vähemalt 14 sentimeetrit pikk ja vähemalt 27 millimeetrit paks. Eurodirektiivis kõlab see nii: „Banaani suurus määratakse: 1) vilja pikkuse alusel, mida väljendatakse sentimeetrites ja mõõdetakse kumerat serva mööda õiepoolsest otsast õierao alumise otsani, 2) paksusastme alusel, mis on puuvilja ristlõige millimeetrites, külgäärte (kumera ja nõgusa külje) ja keskkoha vahel pikiteljega risti.“

Banaan ei ole kõnealuse direktiivi ainus objekt, kokku reguleerib määrus 36 puu-ja köögivilja omadusi. Näiteks sätestab määrus, et esimese klassi kurgid peavad olema sirged, kõverus tohib esineda vaid ühel kümnendikul kurgil. Sibulakimbus peab olema vähemalt 16 mugulat. Üks kobar viinamarju ei tohi kaaluda üle ühe kilo. Porgandid peavad olema ühtlased ja siledad. Kui porgand on alla 20 millimeetri pikk, siis tuleb seda nimetada „varajaseks porgandiks.“

Reeglite rangus ajas inimesed marru koheselt. Näiteks pidi üks kiivikasvataja ära viskama 5 000 kiivit, mille ümbermõõt oli üks millimeeter väiksem kui eurodirektiivis. Mees ei tohtinud neid alamõõdulisi puuvilju ei müüa ega ka lihtsalt ära anda.

2012. aastast aga seda direktiivi muudeti ning puu- ja juurviljade kohta hakkasid kehtima turundusnõuded ja soovitused.

Piparmündikeeld

Vastavalt Euroopa Komisjoni 2010. aasta 25. märtsi otsusele, kanti piparmünt Mentha x piperita L traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate ainete, valmististe ja nende segude loetellu ehk siis nimekirja, mida määrust oma täies ranguses vaadates, saab nimetada ka keelatud nimekirjaks.

Piparmünti peetakse väga heaks ravimtaimeks, et aidata leevendada kahte häda: ärritunud soolte sündroomi ja spartilist sapipõit. Mõlemaid peetakse suhteliselt raskeks seisundiks. Eurodirektiiv nimega “Traditsioonilis-meditsiin iliiste ravimtametoodete direktiiv” aga keelab vabalt müüa ravimeid, mida kasutatakse raskete hädade leevendamisel.

Direktiivi jõustumine tõi kaasa mõned muudatused – piparmünti tohib küll endiselt müüa, aga niisama lihtsalt sellele peale kirjutada „rahustav ravim“ ei tohi. Suurem osa aga rahvameditsiinis kasutatavatest taimedest ja nende põhjal loodud preparaatidest on Europa Liidu uute direktiivide järgi tavamüügiks keelatud.

Tähendab see siis seda, et alates direktiivi jõustumisest ei tohi keegi ka oma tarbeks piparmünti kasvatada ega seda müüa, kuna tegemist on seaduserikkumisega. Kuidas on lahendatud piparmündi tee levitamise ja kasutamise reeglid, direktiiv ei selgita.

Tegelikult ei ole asi üldsegi nii lihtne, küsimus on jälle müügis ja turundamises. Oma aias tohib piparmünti ikka rahus edasi kasvatada.

Praekartuli krõbedus

Nii öelda viimane Euroopa Liidu poolne määrus, mis on seotud toiduga. Nagu ikka pandi enne sisusse süüvimata sellele määrusele kohe praekartuli määruse nimi ja peksti liitu armutult. Eks see natukene veider tundub, et 27 liikmesriigiga maailma suurim organisatsioon tegeleb kodust praekartulitega, kuid mõte on sellel reeglistikul palju suurem ja olulisem. Nimelt ...

Kartulite ja teraviljatoodete küpsetamisel, röstimisel ning praadimisel tekib liiga suur kogus tervisele ohtlikku akrüülamiidi, seetõttu ei tohiks neid toite ülemäära pruunistada. Kahjuliku akrüülamiidi teket täielikult vältida ei ole võimalik, kuid kohe jõustuv Euroopa Komisjoni määrus, millega kehtestatakse toiduainetööstustele ja toitlustusasutustele meetmed selle vähendamiseks.

Akrüülamiid tekib tärkliserikka toidu kõrgel temperatuuril küpsetamisel, röstimisel või praadimisel, sellel ainel on tuvastatud vähki tekitavad omadused. Kodus võib praadida kartuleid nagu hing ihaldab, küsimus on tööstuste ja einelate kvaliteedis.