Teate, kes oli maailma esimene toitumisnõustaja? Rubensi ihuarst Ludovicus Nonnius
Ludovicus Nonnius, sünnijärgse nimega Luis Nuñez, kes elas tõenäoliselt aastatel 1553 - 1645, oli Portugali päritolu arst ja ajaloolane, kes töötas Antwerpenis. Nonniust peetakse maailma esimeseks toitumisnõustajaks, kuna ta kirjutas 1627. aastal nelja osalise suurteose "Diaeteticon", milles ta kirjeldas toitumist, kui hea tervise ja hea elu alust. Tegemist on esimese teadusest ja meditsiinist lähtuva uurimusega toitu ning meie igapäevasesse söögilauda.
Nonnius seisis tugevalt oma vanemate kolleegide õlgadel, eriti võttis mees palju ideid üle ühelt maailma ajaloo kuulsaimalt arstilt ja tänapäevase meditsiini leiutajalt Hippokrateselt. Just Hippokrates oli see, kes ütles, et "olgu toit sulle ravimiks ja ravim toiduks". Nonnius kuulus nende arstide ja teadlaste järeltulijate hulka, kes pagesid Hispaaniast ja Portugalist maapakku just madalmaadesse ja eriti Belgiasse - Ludoviciuse isa oli juudi päritolu arst, kes tuli Antwerpenisse tööle. Nonnius oli väga hästi informeeritud Kreeka, Rooma ja Araabia teaduse teadmistest meditsiini alal ja eriti toitumise, kui meiditsiini osa teemadel.
Peter Paul Rubensi ihuarsti ja sõbrana ka 1627. aastal kuulsa kunstniku lõuendile jäädvustatud arsti suurimaks teeneks maailmale on nelja osaline süsteemne uurimus toidust meditsiini ja hügieeni perspektiivist. Arsti esimene raamat toidust ilmus aga juba 1616. aastal ja oli pealkirjastatud "Ichthyophagia" (Ichtyophagiasivedeesu Piscium Commentanius) - raamatus kirjeldas Nonnius 37 erinevat kala nende tervislikkuse ja ravivate omaduste valguses.
Oma 1627. aastal ilmunud neljaosalises teoses "Diaeteticon" (Diaeteticon sive de re cibaria Libri IV) võtab arsti läbi kogu toiduareaali sobivuse tervisega: esimeses raamatus arutleb arst lihtsalt õige dieedi ja toitumise teemade, vaatleb soola säilitavaid omadusi ja leiva, juurviljade ning puuviljade kasutegureid inimesele. Teose teises raamatus pöörab arst pilgud lihale ja eriti sealihale.
Kolmas raamat on tema 1616. aasta toiduraamatu uuestitrükk, keskendudes taas mereelukatele ja kaladele. Neljandas raamatus keskendub Nonnius jookidele, sealhulgas veinile - näiteks annab arst nõu, et mitut erinevat veini ei tasu samal ajal juua. Paljuski kasutas Nonnius oma raamatute koostamisel Rooma ja Kreeka autorite nagu Horace, Juvenal ja Martial leide, omal nahal ja praktikuna ta toitude meditsiinilist sobivust läbi ei proovinud.
Nonnius oli ka väga suur mineraalvee joomise ja selle kasutegurite kuulutaja, soovitades paljude hädade puhul just maapõue vett ravimina kasutad. Nonnius soovitas ka paljudel juhtudel oma patsientidele mineraalveele ja kaladele keskendunud menüüd kui tervise tugevdajat ning parandajat.
1627. aastal Rugensi poolt maalitud pildil hoiab Nonnius käes oma põhiteost. Mehe seljataha on aga maailitud tema iidoli Hippokratese büst. Kuni 1950. aastani ei teatud, et tegemist on maailmakuulsa arsti portreega.