Eestlaste toitumisuuring: liiga palju magusat, liiga vähe kala, Euroopast kaugel maas
Tervise Arengu Instituut viis läbi ja esitles Tartus lactobacillus fermentum ME-3 bakterile pühendatud teadukonverentsil uuringut „Eesti rahva toidueelistused“, mille võib võtta kokku karmide sõnadega: liiga palju magusat, liiga vähe kala, Euroopast kaugel maas.
Uuringu läbi viia Tervise Arengu Instituudi seireosakonna juht Eha Nurk ütles uuringut tutvustade, et keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast.
"Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on. Tervislikkuse seisukohalt vaadates on eestlaste toitumine väga kesine. Me sööme "hästi", kuid väga suured puudused on meil teraviljatoodete tarbimises, ka puu- ja juurviljade osas, eriti juurviljade osas. Me sööme aga liiga palju lihatooteid ja äärmiselt palju magusat,“ lisas Nurk.
Teadlane lisab, et Tervise Arengu Instituudi uuringu „Eesti rahva toidueelistused“ tulemuste kokkuvõte ka näitab, et keskmise Eesti inimese näitlikul toidulaual liialdatakse magusaga ja lihatoodetega, samas puudu jääb köögiviljadest ja kalast.
"Suur osa inimestest kinnitab, et nende toitumisharjumused vajaksid mõningast muutmist, aga tõsisemat tähelepanu hakatakse söömisele pöörama alles siis, kui esimene hoiatus terviserikke näol käes on,“ lisab Nurk.
Nurga hinnangul on kahju tõdeda, kuid muutused eestlaste toidulaual viimase 20 aasta jooksul on olnud üliväikesed.
"Ma tahaksin öelda, et asjad on liikunud paremuse suunas, ma tõesti tahaksin seda teha. Ivakese või grammi ka paremaks on läinud, näiteks oleme hakanud sööma rohkem puuvilju. Seda eriti naiste puhul. Aga siiski me oleme oma harjumustes väga tugevalt kinni. Meid muidugi päästab veel üks asi ja see on fakt, et me siiani eelistame rukkileiba - me pole läinud Euroopasse, kus süüakse saia või valgeid pagaritooteid," lisab Nurk.
Kui vaadata aga uuringu „Eesti rahva toidueelistused“ sisse, siis võib tuua välja kuus põhilist probleemi:
- Eestlane sööb liiga palju kartulit, liiga vähe aga erinevaid täisteratooteid - sealhulgas täisteraleiba. Pasta ja ka kartul on selgelt põhilisemad õhtuse prae lisandid kogu eestlaste toidulaual. Lapsed aga söövad saia nende kahe - kartuli ja pasta - tärkliste asemel.
- Tervisliku toitumise indikaatorid ehk puuviljad, juurviljad ja marjad on eestlase toidulaual väga vähe esinevad. Kui puuviljade osas on tõus toimunud, siis juurviljad on ikka üsna kesisel kohal meie üldisel toidulaual. Samas ... naiste puhul, tiinekad tüdrukud välja arvatud, söövad oma normi nii juur- kui puuvilja osas ära. Mehed peaks aga neid kahte gruppi tarbima lausa topelt.
- Pähkleid ja seemeneid sööme me ka normist palju vähem. Siin on arusaadavaks piiranguks valiku kesisus poodides, aga peamiselt ikkagi pähklite ja seemnete kõrged hinnad. Kui aga vaadata eestlaste üldist tervist, siis heade rasvade eemärgil peaks seemneid ja pähkleid ikkagi palju enam sööma.
- Piimatooteid sööme me nagu ikka palju: kui vaadata järjekorda, siis eelistame piima ja maitsestmata piimatooted, siis edasi erinevaid magusaid jogurteid ja alles siis ilmuvad nimekirja juustud. Piimatooted on ainuke valdkond kogu eestlaste toitumises, kus me sööme seda konkreetset toodet piisavalt, kuid mitte ülemäära palju.
- Kala ja liha, muna, lihatooted ja munatooted on pandud kõik ühte kategooriasse. Vaadates eraldi, siis muna võiksime me süüa pisut rohkem. Kala tuleks süüa isegi 3-4 korda rohkem kui hetkel sööme (vaid vanemaealised mehed söövad hetkel eestis kala piisavalt!). Liha ja lihatooteid sööme me aga lausa 3-4 korda liiga palju. Liha puhul on kõikides vanusegruppides üsna suur ületabimine (v.a. keskealised ja vanemad naised!)
- Järgmises kategoorias ehk suhkur, magusad ja soolased näksid näeme jällegi liigtarbimist. Need snäkid on aga need toidud, millel puudub igapäevaselt vajadus tarbimisele. Kõikides uuringugruppides tervikuna on nende toodete räige ülesöömine. Neid snäkke võiks päevas süüa 2-4 portsjoni, tegelikkuses sööme aga neid neli korda enam. Enim süüakse (40% kogu magusast) pagaritooteid – saiakesed, koogid, küpsised. Suhkur on selles valikus teisel kohal. Edasi tulevad suure tarbimiskategooriana kommid, šokolaad, karastusjoogid jne.
