Mida Coca-Cola sinu kehaga teeb?

Coca-Cola mõju üle tervisele on palju vaieldud. Suur hulk inimesi leiab, et see jook kõlbab ainult WC-poti puhastamiseks, samas kui vastasleer arvab, et jutud Coca-Cola ebatervislikkusest on üle pingutatud ning võti on mõõdukuses. Toitumisteadlane ja bioloog Evita Ochel on lahti seletanud, mida see karastusjook täpsemalt sisaldab ja kuidas see meie keha mõjutab.

USA-s on viimastel aastatel Coca-Cola tarbimine languses, mis võib näidata inimeste üldise terviseteadlikkuse tõusu. Seetõttu on kompanii otsustanud välja tulla agressiivsema müügikampaaniaga, milles pealtnäha tuntakse muret ameeriklaste ülekaalulisuse epideemia pärast, kuid reaalselt püütakse edendada vähendatud kalorsusega sünteetiliselt magustatud jookide müüki, mis on langenud suuremal määral kui originaaljoogi müük, vahendab Telegram.ee.

Rangelt saladuses hoitud retsept

Coca-Colale on nime andnud kaks spetsiifilist koostisainet – kofeiinisisaldusega koolapähkel ning kokataime lehed. Aastaid on spekuleeritud, kas jook sisaldab ka kokaiini jääke, nagu see oli siis, kui jook algselt loodi. Coca-Cola kompanii sõnul kasutavad nad tootmisprotsessis kokaiinivabu lehti ja kokaiini sisaldus joogis keelati juba 20. sajandi alguses.

Coca-Cola täpset koostist hoitakse rangelt saladuses, kuid mõned koostisained on siiski avaldatud. Nendeks on karboniseeritud vesi, suhkur (kõrge fruktoosisaldusega maisisiirup), fosforhape, karamelli värvaine, looduslikud maitseained ning kofeiin. Mõnedes maailma piirkondades sisaldab see ka naatrumbensoaati, mida on seostatud astmalaadsete sümptomite, hüperaktiivsuse ja võimaliku vähki tekitava toimega. Klassikaline Coca-Cola sisaldab 355 ml suuruses purgis 160 kcal, 42 g süsivesikuid suhkru näol, 40 mg naatriumi ning umbes 34 mg kofeiini.

Vähendatud kalorsusega Coca-Cola Zero või Light sisaldab lisaks eelpoolnimetatud ainetele suhkru või kõrge fruktoosisaldusega maisisiirupi asemel sünteetilisi magustajaid nagu aspartaam ja atsesulfaam-K. Samuti kaaliumbensoaati, kaaliumtsitraati, naatriumbensoaati, naatriumtsitraati ja naatriumtsüklamaati.

Ainus positiivne asi nendes nimekirjades on see, et võrreldes vähendatud kalorsusega Coca-Colaga, näib originaal lausa tervisejoogina. Võttes arvesse seda, kui suurt hulka suhkrut originaaljook sisaldab, on lihtne mõista, miks seda vältima peaks. Nähes aga seda nimekirja, mis on vähendatud kalorsusega joogi koostisaineteks, ei peaks olema raske näha, et see karastusjook kuulub keemialaborisse, mitte inimese kehasse.

Mis juhtub kehas pärast Coca-Cola joomist?

Esimese kümne minuti jooksul saab sinu keha umbes 10 lusikatäit suhkrut. See moodustab päevasest soovitavast suhkrukogusest peaaegu 100% ning ainus põhjus, miks see magusahulk sind iiveldama ei aja, on see, et fosforhape muudab magusa maitse intensiivsust.

20 minutit pärast joogi tarbimist on tekkinud veresuhkru tugev tõus ning sinu maks vastab sellele, saates välja tohutu hulga insuliini, mis töötleb selle suure suhkrukoguse rasvaks.

40 minutit pärast joogi tarbimist on kogu kofeiin imendunud. Sinu pupillid laienevad, vererõhk tõuseb ning maks saadab rohkem suhkrut vereringesse. Veidi hiljem suureneb kehas dopamiini tootmine, mis stimuleerib aju mõnukeskusi. See on muide füsioloogiliselt identne sellele, millist reaktsiooni tekitab kehas heroiini tarbimine.

Umbes tund pärast joogi tarbimist hakkab veresuhkur järsult langema. Fosforhape seob soolestikus kaltsiumi, magneesiumi ja tsinki ning suur kogus suhkrut või sünteetilisi magustajaid suurendavad omakorda kaltsiumi väljutamist uriiniga. Kofeiini diureetiline toime suurendab vedeliku väljutamist, mille tõttu jääd ilma suurest hulgast kehale vajalikust kaltsiumist, magneesiumist, tsingist, naatriumist, elektrolüütidest ja veest. Veresuhkru langus muudab sind kergesti ärrituvaks ja väsinuks ning mõne aja pärast järgneb sellele kofeiinitaseme järsk langus, mis ainult süvendab neid tundeid.

Coca-Cola koostisainetest täpsemalt

Karboniseeritud vesi. Karboniseeritud vesi ja muud karboniseeritud joogid on toodud välja ühe faktorina, mis põhjustab ärritunud soole sündroomi. See suurendab maomahla eritumist ja selle kontsentratsiooni. Kuna selleks kasutatakse tavalist, mitte allikavett, siis sisaldab see kõiki neid saasteaineid, mida selle piirkonna kraanivees leidub – sealhulgas näiteks kloori, pliid, kaadmiumi ning erinevaid orgaanilist päritolu saastajaid.

Suhkur ja kõrge fruktoosisaldusega maisisiirup. On tõestatud ja üldteada, et rafineeritud suhkur ja kõrge fruktoosisaldusega maisisiirup tõstavad järsult vere insuliinitaset, mis toob kaasa terve hulga erinevaid terviseprobleeme alates diabeedist, südamehaigustest ja ülekaalulisusest kuni enneaegse vananemiseni. Suhkrutarbimise kahjulik mõju tervisele on väga mahukas teema, mille kohta annaks kirjutada (ning on ka kirjutatud) raamatuid.

Sünteetilised magustajad – aspartaam E951, atsesulfaam K E950, naatriumtsüklamaat E952. Aspartaami tarbimisega on seostatud ligi 100 erinevat kõrvalnähtu, nagu näiteks ajukasvajad, sünnidefektid, diabeet, emotsionaalsed häired, epilepsiahood, peavalud, iiveldus, südamepekslemine, ärrituvus, minestamine, liigesevalud, depressioon ja palju muud. Kõrgel temperatuuril laguneb see metanooliks ja fenüülalaniiniks. Metanool on äärmiselt ohtlik mürk, kõigest 5–10 ml võib põhjustada nägemisnärvi taastumatut kahjustumist ja pimedaks jäämist.

Atsesulfaam K on 200 korda magusam aine kui suhkur. See sisaldab metüüleetrit, mis häirib südame-veresoonkonna tööd. Lisaks sisaldab see närvisüsteemi erutavat asparagiinhapet, millest tekib aja jooksu sõltuvus. Naatriumtsüklamaat on sünteetiline magustaja, mis keelati 1969 aastal FDA (USA toidu- ja ravimiohutuse amet) poolt, kuna see põhjustas loomkatsetel vähki. Teadmata põhjusel lubati selle kasutamine taas 1979. aastal WHO (maailma terviseorganisatsiooni) poolt.

Ortofosforhape E338. See aine on joogisse lisatud selleks, et tohutu suhkrukogus oleks vastuvõetava maitsega. Fosforhape häirib keha mineraalide ainevahetust ning aitab kehast välja viia kaltsiumi, magneesiumi ja tsinki, põhjustades pikema aja vältel väga tõsiseid terviseprobleeme, nagu näiteks osteoporoos, hammaste lagunemine ja palju muud. Muude kõrvalnähtudena võib esineda janu ja nahalööbeid.

Kofeiin. Kofeiiniga joogid põhjustavad ärevust, unetust, kõrget vererõhku, ebaregulaarsusi südamerütmis, vere kolesteroolitaseme tõusu, vitamiinide ja mineraalide väljaviimist kehast ja isegi mõningaid vähi vorme.

Naatriumbensoaat E211. Kasutatakse toiduainetööstuses antibakteriaalse ja seenevastase vahendina. Teaduslikes uurimustes on leitud, et see kahjustas DNA-d, mis võib olla vähki tekitava ja Parkinsoni tõve vallandava toimega.

Kokkuvõtteks võib julgelt väita, et Coca-Cola joomist tasub igal juhul vältida. Küll aga saab sellega teha muid huvitavaid asju, nagu näiteks jäätunud auto tuuleklaasi sulatamine, ebameeldivate lõhnade eemaldamine riietelt või auto aku klemmide puhastamine.