Arst annab nõu: kuidas gripihooajal haigustega võidelda?

Sügisel sagenevad inimeste haigestumised köhasse-nohusse ja palavikku. Täiesti tervena ja haigestumata sellest välja tulla tundub peaaegu võimatu. Kuidas ise nutikalt haigusi ennetada ja organismi tugevdada, räägib intervjuus meditsiinilabori SYNLAB arst dr. Meeli Glükmann.

Tegelete igapäevaselt inimeste vereproovide analüüsimisega. Milline on eestimaalaste tervislik seisund?

Eestimaalaste tõsisemateks terviseprobleemideks on südame- ja veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk, ülekaal, pahaloomulised kasvajad, diabeet, allergilised haigused, mürgistused (alkoholi, narkootikumide liigtarvitamine), luuhõrenemine jt. Tervise puhul loodetakse ikka meditsiinile, kuid uuringute alusel on teada, et inimese tervis sõltub meditsiiniabist 10%, elukeskkonnast 20%, pärilikkusest 20% ja inimese enda terviseteadlikkusest 50%, vahendab Linnuliha.ee.

Vereanalüüside tulemuste alusel ei saa me laboris haiguste esinemissageduse suhtes täpset statistikat anda, kuid võime väita, et vereanalüüside tulemuste alusel leiame sageli kõrvalekaldeid normväärtustest just veresuhkru, kolesteroolide, rauadepoo (ferritin), hemoglobiini, maksanäitajate ja vitamiin D osas. Suurema osa vereanalüüsidest teeme perearstikeskustele ja paljudele meditsiiniasutustele, kus terviseandmed on raviarstide hinnata ja jälgida, kuid meile saab verd andma tulla ka eraisik, kes soovib teada oma vereanalüüside tulemusi ja teada just enda terviseriske.

Meditsiinilaborisse SYNLAB pöördubki enamasti terviseteadlik inimene, kes on võtnud vastu otsuse astuda samm parema tervise poole või hea tervise säilitamise nimel. Paljud pöörduvadki tervisekontrolli profülaktiliselt. See tähendab, et suuremaid tervisemuresid ei ole, kuid on soov omada ülevaadet olulisematest verenäitajatest ja ennetada haigusi. Hoolsad tervisekontrollijad on tervise- ja tegevsportlased, kes enne treeningutega alustamist ning ka treeninghooaja vältel tahavad teada, kas tervis on korras.

Laboriarsti konsultatsioonide käigus on selgunud, et peamiselt kurdavad eestlased väsimust, mitmesuguseid toidutalumatustele ja/või allergiatele viitavaid sümptomeid (seedehäired, krooniline nohu, nahalööbed), probleemiks on ka ülekaalulisus ja stress.Sügisel sageneb nakkushaigustele viitavate külmetushaiguste kaebustega klientide osakaal, üha enam piinavad väsimus, krooniline nohu, kurguvalu ja peavalu.Suvised D-vitamiini varud hakkavad kahanema, kui päevad jäävad lühemaks.

SYNLABis läbi viidud konsultatsioonide ning vereanalüüsidealusel võib öelda, et väsimuse peamised tekkepõhjused on tingitud valest toitumisest, rangetest dieetidest, kilpnäärme talitlushäirest. Naistel esineb sageli rauapuudust, vitamiin B12, vitamiin D ja folaadi puudust. Ülekaalulisus ja stress tulenevad valest toitumisest, vähesest liikumisest ning puhkeajast, kõrgenenud veresuhkurust (ülekaalulisus), kõrgest kolesteroolist ja vererõhust. Ülekaal on riskifaktoriks paljudele haigustele, kaalulangetamine omab soodast efekti mitmete krooniliste haiguste kulule (nt südame- veresoonkonnahaigused, diabeet).

Mida saab gripihooaja eel inimene ära teha, et enda tervist juba varem turgutada?

Hea oleks hoida D-vitamiin tasetveres aastaringselt üle 75 nmol/l, mis on tervislik tase. Ka suvel võib D-vitamiini juurde võtta, kui päikese abiga ei õnnestu seda normi saada. Siis on lootust sügis külmetushaigusteja teiste tervisemuredeta üle elada. Aastaringselt tuleks tegeleda oma immuunsüsteemi tugevdamisega ehk toituda tervislikult, liikuda piisavalt (vältida ülekoormust treeningutel) ja hoida silm peal mõningatel olulisematel verenäitajatel (D-vitamiin, hemogramm, rauadepoo jne).

Kuidas saab ennast haiguste perioodil igapäevaselt viiruste vastu kaitsta? Kas sügisene soojamaareis aitab haigusi ennetada?

Parim on vältida kokkupuudet nohuse, köhiva ja aevastava ehk tõenäoliselt infektsioonhaigust põdeva inimesega. See ei ole aga alati võimalik. Soojamaareis tuleb meie lühikeste ja jahedate suvede juures kindlasti kasuks. Samas ei tohiks unustada ilmale vastavat riietust ja pesta käsi ning jälgida teada tuntud terviseikke eluviise. Siis on immuunsüsteem tugev ning võimeline ka meie kliimas haigustele kindlalt vastu astuma.

Kuidas oma keha tunnetada ja aru saada, kas on puudus mingitest vitamiinidest jms, mida keha vajab?

Väga paljud sümptomid võivad viidata mõne aine puudusele, kuid millise aine ning mil määral on seda organismile juurde vaja, on soovitatav esmalt kontrollida lihtsa vereprooviga ning alles seejärel asuda toidulauda muutma või lisapreparaate tarbima. Vereanalüüsi põhjal saab hinnata, kui suurtes kogustes ning kui pika aja jooksul oleks vaja seda ainet lisaks tarbida või menüüs esile tuua. Põhjaliku tabeli D-vitamiini optimaalsetest annustest on leitav SYNLABi patsiendiportaalis.

Milliseid toiduained on viiruste ennetamiseks toidulaual eriti teretulnud?

Abiks on ikka teada-tuntud küüslauk, sibul, ingver, mesija C-vitamiini sisaldavad toiduained (nt must sõstar, kibuvits, mädarõigas, petersell, astelpaju, paprika, kiivi, tsitrusviljad). Kindlasti tuleks iga päev tarbida palju vedelikku.

Kuidas töökohtades haigustelaine ajal vältida seda, et pool kollektiivi on tõbised?

Nii ennast kui ka teisi saab säästa vältideshaigeks jäämist ja haigena tööl käimist. Nii saab haige organism puhata ega levita haigust kolleegidele.

Kui juba olen haigeks jäänud, siis kuidas haigustest kõige kiiremini võitu saab?

Haigena tuleks võimaluse korral jääda koju ja puhata. Puhanud organism toetab immuunsüsteemi. Tuleks juua palju vedelikku (vesi, soe tee). Palavikku ei pea kannatama, siin on abiks palavikku alandavad rohud. Haiguse ajal võiks lisapreparaadina tarbida ka C- ja D-vitamiini, mis turgutavad immuunsüsteemi.

Kas haiguse ajal tohib trennis käia? Millal tohib taas trennidega alustada?

Haiguse ajal on soovitatav teha treeningutest paus, sest oluline on lasta organismil puhata.Samas on lühikesed jalutuskäigud värskes õhus organismi turgutavad.