Vanem Sarv ehk isa Tiit on messindusega seotud olnud juba 25 aastat, toidumessi algusest peale. Toidumessi korraldusettevõtte eelkäija, firma nimega Profindex, alustas tööd vabaduse esimestel aastatel, 1992. aastal. Esmane toode, millega turule tuldi, oli hoopis jaeturu olukorrast ülevaate saamiseks mõeldud dokument „Eesti kaupluste register”. See oli alustavatele firmadele ja ka müügimeestele hindamatu teejuht, kuhu oma tooteid pakkuda. 1993. aastal aga otsustas firma meeskond, et võiks need tegelased, kellele uuringuid kirjutati – pakkujad ja nõudjad – ühe katuse alla kokku tuua. Nii algaski kogu Sarvede pere hõlmav messikorraldusäri.

25 aasta jooksul on korraldatud sisuliselt ainult ühte messi, milleks on toidumess, iga aasta oktoobris Tallinnas. On aga olnud paar kõrvalekallet, esimene toimus 90ndate alguses, teine alles sellel aastal.

“Oleme oma tiimiga lisaks Tallinnale korraldanud toidumessi ka Peterburis – 1994. ja 1995. aastal. Sealgi oli esimene samm turu-uuringud ja kogutud info põhjal julgesime oma klientidele korraldada ka silmast silma ärikohtumiste võimaluse. Kõik meie messid on olnud ärilt-ärile tüüpi üritused. Me ei ole soovinud saada laadakorraldajateks ega suurte massiürituste korraldajateks. Selle aasta kevadel korraldas Kennet aga Tallinna kohvifestivali. Sellelgi festivalil on oma ärifunktsioon: nii ärikülastajatele eraldatud aja kui ka näiteks kohvibaarmenite kutsealavõistluste korraldamise kujul,” ütleb Tiit.

Alustame aga juttu kohe provokatiivselt – küsimusega, miks mehed seda tööd teevad. “Me oleme mõlemad iseloomult suhtlemisele avatud ja meile meeldib olla inimestevaheliste ärikontaktidele pinna loojaks,” ütleb Tiit Sarv.

Tallinn Coffee Festival 2017

Juhuslik sisenemine toiduvaldkonda

Peakorraldaja tiitlit kandev Tiit Sarv on lõpetanud 1980. aastal cum laude Tartu ülikooli kaubandusökonoomika eriala. Diplomil seisab tal „majandusteadlane” ning nii valiski ta oma esimeseks ja üsna pikaaegseks töökohaks teadusasutuse. Täpsemalt konjunktuuriinstituudi, mis tollal oli üleliidulise instituudi filiaal. “Kogemusele lisaks andis see töö korraliku vene keele oskuse. Eestikeelsele ja edumeelsele kollektiivile vaatamata oli töö väljund, ehk tollases kõnepruugis aruanded, vene keeles,” mainib Tiit.

Huvitaval kombel saigi sealt kogu teekond alguse, sest just „Eesti kaupluste registrit” müües paiskus majandusteadlane toiduvaldkonda, millest arenes välja praegu juba elutööna kirja minev toidumess. Piltlikult öeldes, kui 90ndate alguses oleks pandud kokku aruandeid ilutööstuse või mäetööstuse tarbeks, oleks praegune elu teistsugune.

Neli aastat tagasi liitus isaga korraldusmeeskonnas ka vanem poeg Kennet, kes oli pärast Tallinna ülikooli reklaami ja imagoloogia ning TTÜ ärikorralduse haridust ka täiesti juhuslikult toimetanud toiduvaldkonna teises otsas – restorani ja baari suunal.

“Ülikooli suvevaheajal käisin Piccolo baarmenite koolitusel. See oli põnev kahenädalane koolitus, mis viis mind kergelt kurssi toitlustusäriga. Esimene töökoht kooliajal taskuraha teenimiseks oligi restoranis Pegasus (Michael Bhoola ja Mart Tomsoni ajal), kus töötasin baarmenina. Koostöö Mardi ja Michaeliga sujus väga hästi, ma mõistsin restoranide äriloogikaid ning mulle meeldis see valdkond. Seega jäin aastateks nende juurde tööle. Baaritööst arenesin edasi nende restorani müügi ja turunduse peale,” mainib Kennet.

Mingil hetkel sai aga Kennetil ühes kohas olemisest villand ja ta lahkus töölt, tegemata plaane ning oodates inspiratsiooni. Kuna poeg oli ripakil, kutsus isa teda lihtsalt järgmise toidumessi korraldustiimi appi. Töö sobis, see meeldis. Ülejäänu, nagu öeldakse, on ajalugu.

“Messijärgselt, kui eksponendid tulevad ja räägivad oma edulugusid: “Kennet, tead, väga hästi läks … jaeketti sain sisse või nägin nii palju olulisi inimesi”. Või teiselt poolt retoranipidajad. Küsin, et „Kas leidsid ka midagi?” ja ta võtab taskust paki visiitkaarte: „Need on põnevad asjad.” See on täpselt, see, mis on meil messi korraldamise filosoofia – tuua inimesed kokku ja nii sünnibki äri. Need on põhjused, miks jäin seda tööd tegema,” selgitab Kennet.

Ninapidi koos

Vähe on neid tandemeid, kus isad-pojad või emad-tütred koos töötavad ja äri ajavad ning suudavad seda teha edukalt ja mõlemale poolele kasulikult. Tülid on peredes kerged tulema. Meelelaad peab olema vastav.

“Mulle hästi meeldib see, et isa on kogu aeg olnud rahulik, kuulab ja mõtleb kaasa. See on nii oluline. Ta on hästi positiivse mõtlemisega. Lisaks on ta tark. Alustades heast keeleoskusest, loogilisest mõtlemisest ning veel paremast matemaatikaoskusest,” mainib Kennet.

Kuidas on koos isaga igapäevaselt tööd teha ja messiäri ajada?

“See ei olegi nagu päris töö. Messikorraldamine on meil elustiil. Näiteks ei ole minu jaoks mingi probleem, kui perekondlik õhtusöök muutub taas messiteemaliseks aruteluks. Või keset juuli puhkust saab isale helistada ja öelda, tead, ma mõtlesin sellise asja välja … teeme nii,” lisab Kennet.

Tiit ütleb poja kohta, et Kennet on asjas sees juba esimestest messidest saati. “Messikutsete postitused on olnud meie pere business ja tugev taskuraha teenimise allikas. Kennet ja Kristjan (Tiidu noorem poeg – toim) on oma nobedate näppudega tembeldanud, kleepinud kümneid tuhandeid ümbrikuid. Praegu rõõmustab mind, et Kennetist on saanud tubli ja väga uuendusaldis partner. Eesmärgi nimel pingutab tugevasti. Soov teha asju hästi ja et lõpptulemus oleks kõigile osalistele meelepärane. Tänu temale oleme hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka välisele poolele. Sisult korrektne ja väliselt meeldejääv, kaunis – seda joont on tema meile sisse toonud. Tundub, et uuendused ei ole mulle enam nii atraktiivsed kui algusaegadel. Soovin hoida saavutatud taset ja pigem kvaliteedis kõrgemale minna. Samas on just Kennet see, kes uute asjade eest võitleb. Temale kuuluvad nii kohvifestivali korraldamise idee kui ka messi kataloogist profiajakirja loomine. Tore on tunda, kuis rakendub tema reklaami- ja kommunikatsioonialal õpitu meie igapäevatöös. Tööjaotusega meie väike tiim just ei hiilga. Multitasking on meil kõigil kätte õpitud ja paraku ka igapäevaselt kasutusel. Aga me teame, et on asju, mis mõnel õnnestuvad paremini ja nii ka toimime,” mainib Tiit.

Äri ajavad inimesed ja neile meeldib suhelda – see on mõlema Sarve selge moto. Nende hinnangul meeldib kõikidele teistele inimestele näidata oma saavutatut, taotleda tunnustust – ja seda kõike võimaldab vahetu kohtumine näiteks messil.

“Eriti hea näide selles vallas on toidumess, kus lisaks pelgalt infovahetusele rakenduvad kõik meie meeled,” lisab Tiit.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena