EESTI ASI | Sõbrad panid pudelisse saarest inspireeritud džinni

Maailma tabas pool kümnendit tagasi täiesti pime džinnibuum, mis tähendas, et igas riigis hakkas päid ürtidest välja pistma terve rida piirkonna erinevusi ja maitseid rõhutavaid jooke. Nagu ikka, jõuavad trendid Eestisse viibega, kuid kohal see on. Kohalik džinnitootmine on läinud käima. Selle üheks näiteks on Saaremaal pudelisse pandud ösel dry gin Lahhetagge.

Ajakiri Maitsed rääkis ühe kärakatootmise taga seisva inimese, endise ajakirjaniku Tarmo Virkiga.

Tarmo, kust tuli idee hakata tootma Eestis džinni?

Lahhentagge sai alguse ülemöödunud talvel, kui Maarit (elukaaslane – toim.) jalutas Saaremaa läänerannal Lahetaguse külas asuvatest kohaliku mõisa viinaköögi varemetest mööda ja mõtles, kui suurepärane idee oleks see uuesti asutada. Kohaliku legendi järgi sündis just mõisa viinaköögis 1778. aastal Fabian Gottlieb von Bellingshausen, meresõitja, kes avastas Antarktika mandri 1820. aastal.

Kuidas sai see Inglismaalt ja madalmaadest tuntud jook oma nime Lahhentagge?

Nime ei olnud vaja kaugelt otsida, Lahetaguse küla saksakeelne nimi on Lahhentagge.

Kes on selle joogi loomise taga?

Segane seltskond sõpru ja nende elukaaslasi: Maarit Pöör, Tarmo Virki, Lewis McGuffie, Taivo Sarapik, Irene Sarapik, Marek Mühlberg.

Miks valisite tootmiseks ja arendamiseks London Dry Gini, mitte Genevere?

Valitud taimed sobisid paremini kuiva džinniga ja meil on ju tegelt Ösel Dry. Meie džinni tugev maitsebukett ongi samas veidi sarnane Geneverele, kuid hoolimata belglaste käsitööpanusest siiski unikaalne Dry Gin.

Kuidas panite kokku joogiretsepti? Milline on iseloomulikum komponent?

Džinni põhikomponendid on tavaliselt kadakamari, koriander, lagritsajuur, võhumõõk, vahel ka angeelikajuur. Me korjame ise saarel leiduvad kadakamarjad ning teised koostisosad. Sireli- ja nurmenukuõied toovad välja džinni magusa lillelisuse, metsik tüümian ja kaselehed ürdise särtsakuse. Kõige iseloomulikum on siiski Põhjala ingver, mille tsitrust ja sellerit meenutav lõhn kulmineerub pipralise maitsega.

Mida annab joogile juurde fakt, et tegu on Saaremaal toodetud džinniga?

Esiteks on saarelt korjatud meie džinni kuus komponenti. Teiseks on meie lugu siin, meie oleme siin.

Kui pikalt džinni retseptidega katsetasite, enne kui rahule jäite?

Taimi sai leotatud ning erinevaid kooslusi proovitud ja tasakaalustatud üle aasta. See on osa tööst, mida keegi ei näe. Ühtlasi on tegu kõige olulisema ja strateegilisema osaga kogu tootearenduse protsessist.

Kus praegu oma jooki toodate ja kui suured on kogused?

Transpordime Rakvere toorpiirituse koos Saaremaalt korjatud taimedega pisikesse Belgia destilleerimisvabrikusse, kus sealsed kogenud käsitöömeistrid selle destilleerivad. Esimese väikese partii müüsime kahe kuuga välja Kuressaares ja Tallinnas, õppides tööstusharu tundma ja veendudes oma džinni võimekuses.

Teise partii saabumise järel oleme alustanud müügivõrgustiku laiendamist Eestis ja käivad läbirääkimised turgude avamiseks Moskvas, New Yorgis, Soomes, Kaug-Idas, Taanis, Saksamaal. Võttes arvesse, et napi paari tegevuskuuga oleme leidnud enam kui kümme edasimüüjat ning saanud toote Eesti parimate edasimüüjate ja baaride riiulitele, võib end tubli töö eest kiita. Aga kindlasti ei peatu me seal ega jää loorberitele puhkama.

Kuidas on Eesti tarbijad ja baarmenid džinni vastu võtnud?

Vastuvõtt on olnud ülimalt positiivne. Esimesed pudelid ja kastid kadusid kaupluste riiulitelt ilma igasuguse turundustegevuseta. Nõudlus omanäolise kohaliku käsitööjoogi järele on selgelt olemas. Meeldib see, et jook ei jäta kedagi külmaks. Tugeva iseloomuga maitse saaremaistest taimedest võimaldab ka baarmenitel oma loomingulisuse proovile panna ja end arendada. Tarbijate poole pealt tundub inimestele meeldivat just see, et väike seltskond sellise projekti käsile võttis ja nullist alustas. Väga palju saame kommentaare ja küsimusi, et soovitakse jooki proovida ning küsitakse ostukohtade kohta. Kuna oleme väikesed, siis saame nautida eksklusiivsust.

Kolite varsti uude tootmishoonesse Saaremaal. Millal võiks sealt välja voolata esimesed džinniliitrid?

Meie esimesed Saaremaal destilleeritud džinnid jõuavad müüki järgmisel aastal. Destilleerimisvabriku püstipanek on aeganõudev ja võrdlemisi kallis ettevõtmine, ilma kire ja huvita ei tasu seda retke ette võtta. Soovime tootevalikut laiendada ja leida võimalusi toota suuremaid partiisid, siis muutub ettevõtmine ka majanduslikult mõistlikuks. Tootmise toomine Eestisse toimub mitmes etapis ja ainüksi seadmete soetamiseks tuleb end panna järjekorda, sest käsitööjookide tootmise populaarsuse tõttu ei suuda ka seadete tootjad nõudlusele vastata. Ei ole haruldane, et tipptootjate järjekord võib olla pool aastat. Praegu tegeleme ka investeeringute kaasamisega, seegi protsess võtab suure osa meie ajast.

Millised on edasised plaanid joogi arendamisel?

Praegu töötame müügivõrgustiku laiendamise kallal ja uute džinnide turule toomise nimel. Meid hoiab väga põnevil järgmisel aastal turule jõudev Lahhentagge Old Tom, mis on juba varajases faasis imeline toode. Imelise all peame silmas seda, et juba enne, kui meil oleks toode valmis, on selle vastu näidanud üles elavat huvi nii edasimüüjad kui ka baarmenid. Kokku oleme mõelnud kolmele-neljale erinevale tootele, aga praegu on veel vara pikaajalisi arenguid detailselt kommenteerida. Iga retsepti arendamine võtab aega, nagu ka seotud toote turule viimine. Oskame vaid lubada, et meid juhib retseptide loomes loomingulisus ja tahe pakkuda tarbijale parimat. Need on kaks asja, mille osas me endale kompromisse ei luba.

Kus ja kui paljudes kohtades džinn praegu müügil on – kus saab maitsta, kust saab osta?

Praegu on džinn müügil kümmekonnas kohas, sealhulgas Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning kultuslikus käsitööjookide poes SIP Telliskivi piirkonnas. Korraliku katvuse oleme saavutanud ka Kuressaares, kus mitmed edukad kohalikud kohvikud on leidnud võimaluse joogiga seotud lugu omakorda Saaremaa brändiga siduda. Loomulikult leiab meid ka Tallinna kesklinna piirkonnast – Rotermannis asub baar ja köök Flamm, kus jooki mekkida saab. On tekkinud ka esimesed huvilised baaride ja edasimüüjate hulgas, kes ise jooki küsima tulevad. Väga suurt huvi on üles näidanud ka välismaised baarid, mida on õnnestunud erinevate sündmuste ja konverentside raames külastada. Näiteks leiab meie džinni nüüd ka ühest pisikesest Berliini baarist. Tõsi, maailma vallutamine võtab aega ja me oleme alles oma tee alguses. Kindlust lisab teadmine, et vastuvõtt on olnud soe ja esimene partii läbi müüdud hetkega.

Kuidas sulle endale meeldib Lahhentagge džinni juua? Paku üks kokteil?

Mulle meeldib maitsta meie Ösel Dry Gini jääkuubikuga. Kuumal suvepäeval aga näiteks kokteil London Buck: palju jääd, 4 cl Lahhentagget, pigistatud poole sidruni mahl, ingveriõlu (ginger beer). Talvisel ajal sobib Lahhentagge ideaalselt Negroni valmistamiseks: 2 cl Gin, 2 cl Campari, 2 cl Rosso Vermouth, suur jääkuubik.

Kui tugev on praegu Eestis džinni turg ja konkurents?

Džinn on saanud viimase viie aasta jooksul moejoogiks kogu Euroopas. Suurtootjate eestvedamisel on ka Eesti tarbijad valanud klaasidesse tuhandeid liitreid džinni. Võib öelda, et džinn elab läbi tõelist renessansiperioodi. Tarbitakse nii puhtalt kui ka pikendajatega (toonikud). Konkurentsi mõttes on loomulikult sadu džinne, kellega rinda pista ja häid jooke on palju. Aga teiste jookidega võrreldes luuakse uusi džinne maailmas võrdlemisi vähe. Õlled, veinid ja viskid on populaarsemad. Ühtlasi on siin seos sellega, et oma tootmise püstipanek on kulukas ja sisenemisbarjäär arvestatav. Nii nagu iga teise asjaga elus, peab ka džinni vastu kirglik olema. Kindlasti on maailmas kasumlikumaid ärisid ja lihtsamaid viise raha teenimiseks. Meie meeskond on väga pühendunud ja kõigile on see töö ka hobi eest.