Jaapani toidu ajalugu: 6. sajandil, kui Budism Jaapanisse jõudis, keelati looma- ja kanaliha söömine
Tüüpiline Jaapani eine koosneb riisist (gohan), miso suppist (miso shiru), marineeritud köögiviljadest (tsukemono) ja kalast. Mitmed erinevad nuudlid (udon, soba ja ramen) on väga populaarsed kerge einena oma lihtsuse ja kiiruse poolest. 6. sajandil, kui Budism Jaapanisse jõudis, keelati looma- ja kanaliha söömine, mis tõttu süüakse seall rohkem kala kui loomaliha, vahendab Jaapanimaitsed.ee.
Sukiyaki (õhukeselt viilutatud veiseliha koos köögiviljade, tofu ja nuudlidega), mis on tänapäeval populaarne, kujunes välja 19. sajandi keskel kui Jaapan ennast Lääne kultuurile avas. Sushi, mis tuleb enamikel esimesena pähe kui räägitakse Jaapani söökidest, kujunes Jaapanis alles 19. sajandi alguses välja. Jaapan on suutnud ka teiste kultuuride toite enda menüüsse sulatada, mida on raske sealt eraldada. Tempura, mis kujunes välja portugaallaste tulekuga, ja karri riis (kare-raisu).
Jaapanlased alustavad oma söömist üteldes itadakimasu (いだたきます), mis tähendab "ma alandlikult võtan vastu". Söögipulkadega süües on Jaapanis palju kombeid, mida tohib ja ei tohi teha: pulkadega ei tohiks teisele inimese osutada ja mitte ka söögile. Meil öeldakse lastele,et toiduga ei tohi mängida, nii on ka Jaapanis et söögipulkatega ei tohi mängida.
Lisaks toitu ei tõsteta pulki toidu sisse surudes. Alati on parem süüa pigem näppudega kui kahvliga (kui pulkadega söömises veel osav ei ole). Pulkadega on ebaviisakas toitu edasi anda ja ka riisi sisse vertikaalselt püsti panna, kuna see meenutab jaapanlastele matuse kombeid.
Nuudleid süües ei kasutata lusikat vaid luristatakse üle kausi ääre ja lausa kõva häälega. See näitab, et toit on maitsev. Joomisel öeldakse kanpai (かんぱい), mida võib tõlkida "Terviseks". Söömise lõpus öeldakse gochisōsamadeshita (ごちそうさまでした), mis tähendab "see on maitsev söök".