TOIDUAJALUGU | Kuidas hakkasid hiinlased nuudleid sööma?
Levinud eksiarvamus Hiina köögi kohta on see, et süüakse ainult riisi, rohkem riisi ja siis veel natuke riisi. Tegelikult on Hiina toidulaual lisaks riisile väga levinud ka nisujahust valmistatud nuudlid, mida valmistatakse nii riigi põhja- kui ka lõunaosas.
Ood olevat nii üksikasjalik, et seda on kasutatud infoallikana tolleaegse Hiina toidukultuuri kohta. Kui juba nii varakult kirjutati keisrite maal nuudlite kohta luuletusi, siis ehk ongi tegemist Hiina kultuuripärandi ja leiutisega.
Hiina nuudlite päritolust rääkides peame alustama viljateradest. Hiinas oli kõige levinumaks teraviljaks hirss. Nisu pidi riiki importima. Hirssi valmistati toiduvalmistamiseks ette aurutamise teel. Nisuteradega ei osanud hiinlased midagi peale hakata, kuna see oli neile võõras.
Nisu peeti vaese mehe toiduks ja varuvariandiks juhul, kui hirsist oli puudus. Tollal ei teatud veel, et nisu on võimalik jahvatada jahuks. Nisuterade aurutamine polnud kuigi mõttekas, kuna nende maitse muutus kibedaks ja ebameeldivaks.
Kõik see muutus aga siis, kui hiinlased tegi tänu Siiditeele tutvust veskiga, mis jahvatas nisuteradest jahu. Juba mõne aja pärast olid hiinlased leiutanud mitemeid maitsvaid nisujahusaaduseid: sellest valmistatud tainast sai vormida taldrikuid, täidisega pelmeene ning erineva laiuse ja pikkusega nuudleid.
Hiinas valmistavad paljud kokad oma nuudlid ise, nägemata selles kartulite koorimisest suuremat pingutust. Nisujahu ja vesi segatakse tainaks, mõnikord lisatakse segule ka muna.
Ka riisist valmistatud vermišell-nuudlid tehakse ise, kusjuures nende vormimiseks kasutatakse sageli Itaalia pastamasinale sarnast atribuuti. Teine abivahend meenutab hiiglaslikku küüslaugupressi, mille pisikestest aukudest tainas pikkadeks nuudliteks pressitakse.
Taina venitamise abil valmivad erilised lā miàn nuudlid. Selliste nuudlite valmistamisest on saanud lausa omamoodi kunstiliik. Taina valmistamise ajal võetakse see kätte ja venitatakse kahe käe vahel uuesti ja uuesti, mille tagajärjel muutub tainas üha õhemaks.
Lā miàn'i nuudlite valmistamine nõuab erioskusi: nuudlid ei tohi üksteise külge kinni kleepuda ja selle saavutamine pole just kuigi lihtne. Mida pikemad nuudlid saavutatakse, seda parem, kuna Hiinas sümboliseerivad need pikka eluiga. Sünnipäevalapsele serveeritakse sageli "pika elu nuudleid", mida hiina keeles nimetatakse cháng shòu miàn.
Nende kokkade jaoks, kes ei taha või kellel pole aega ise nuudleid valmistada, on poodides alati värsked nuudlid müügil. Riiulilt võib leida ka toidu kuivatatud variante, kuid neid kasutatakse vaid juhul, kui värskeid nuudleid mingil põhjusel saadaval ei ole.
Amatööride ja laiskvorstide jaoks on muidugi olemas ka kiirnuudlid. Värskeid nuudleid ja kiirnuudleid ei saa küll omavahel võrrelda, ent rahvusvahelise kultuurivahetuse vaimus võime kiirnuudleid vaadata kui Hiina kingitust Läänele, vastutasuks nisuterade ja -veskite tutvustamise eest.
Lõpetuseks pakub China.org välja ühe nuudleid kasutava retsepti.
Praetud nuudlid sealihaga
Koostisosad:
250 grammi nisujahust nuudleid
100 grammi ribadeks lõigatud sealiha
15 grammi ribadeks lõigatud bambusvõrseid
15 grammi tükeldatud seeni
8 grammi (1 1/4 tl) sojakastet
3 grammi (1/2 tl) soola
60 grammi (4 sl) õli
6 grammi (1 sl) maisitärklist
Kuidas valmistada:
- Keeda potis viis tassitäit vett. Lisa nuudlid ja keeda 6-10 minutit. Võta nuudlid välja ja loputa külma vee all. Sega nuudlid 5 grammi (1 tl) õliga.
- Vala ülejäänud õli vokkpannile ja kuumuta kuni 170 kraadini. Vala pannile nuudlid ja küpseta neid kiirelt segades õlis, kuni nuudlid muutuvad kuldkollaseks. Eemalda nuudlid, kurna liigne õli ja aseta nuudlid taldrikule.
- Kuumuta uuesti vokkpannile jäänud õli ja lisa sinna sealiha, bambusvõrsed ja seened. Lisa 50 grammi (3 sl) vett, seejärel sool ja sojakaste. Kui kaste hakkab keema minema, lisa maisitärklis. Vala paksenenud kaste praetud nuudlitele ja serveeri.
