LOE LISAKS:

"Kevad oli sellel aastal eriti hiline ja jahe, lisaks kuiv. Seentele on olulisim ikkagi niiskus ja siis alles temperatuur. Kui on vett, siis seen kasvab ja neid on palju. Leidsin mõned nädalad tagasi metsast ühe ülikauni, söödamatu seene. Tahtsin seda nüüd äsja minna pildistama, avastasin aga, et seen pole viimase poole kuuga üldse suuremaks kasvanud. Sama seis on ka näiteks kukeseentega Naissaarel ja Aegnal, kus seened on pisikesed ja pole veel lehtreid tekitanud. Kuiv on olnud," mainib mükoloog.

Kukeseened Kaubamajas

Eestis on 500 kuni 1000 liiki söögiseeni, millest inimesed tunnevad vaid ümbes kümnendikku ehk 100 liiki ja korjavad nendest veel vähemat ehk umbes paarikümmet seeneliiki. Samuti ei vasta kuidagi tõele see ütlus, et metsast korjatakse seened ära. Tegelikkuses suudavad Eesti seenehullud, kaubitsejad ja korjajad vedada metsast aastas välja vaid umbes 25% kõikidest söödavatest seentest. Probleem on aga selles, et inimesed käivad grupiviisiliselt samades kohtades ja siis jääb mulje nagu seeni pole - minge sügavamale metsa ja õppige selgeks uusi seeni.

Seened on ju dieettoit − kõhtu ei kasvata, aga ega nad energiat ka palju just ei anna. Eks see seente söömine paras kõhu petmine ikkagi on. Tegelikult on maitset neis palju ja praegu ajavadki inimesed taga pigem maitset kui kõhutäit.

Kui juhinduda seenelkäikudel ikkagi maitse-eelistustest ja kodus kavas olevatest toitudest, seab see kindlasti saagi valikule omad kriteeriumid. Kel kavas endale sirmikušnitsel praadida, ei taha kindlasti tatikute või riisikate korjamise ja puhastamisega vaeva näha. Kel kavas aga näiteks seenepirukas, võib korjata paljusid erinevaid seeni. Nii et ka sellel puhul sõltub kõik maitsest – toiteväärtuse poolest ei ole seened kuigi head.

LOE VEEL:

"Minu meele on Eesti üks ilusamaid ja majesteetlikumaid seeni must torbikseen. Seen on põhimõtteliselt kukeseen, kuid on pealt pruun ja alt must, näeb suhteliselt sünge ja kidur, õhukene välja. Seetõttu vist ei oska ja ei taha inimesed seda seent korjata. Samas on maitse sellel seenel imeline. Mäletan, et ka minu ema ei pidanud palju sellest seenes, tõin talle kunagi korvi neid - ta arvas, et maitse on vale ja tegu pole õige kukeseenega," mainib Kastanje.

Eesti metsade kõige vingemad seened on Kastanje sõnul aga sirmikud ja metsšampinjonid, põhjus lihtne - tegu on lihavate ja tummiste seentega, millega saab ära petta tihti ka liha ootava sööja. Samas kõige majesteetlikum ja maitserikkam, kuninglikum seen Eestis on ikkagi mürkel, mida kahjuks paljud ei tunne ja ei tarvita.

"Alaskal inimesed elatavad end mürklite korjamisega, tegu on väga hinnatud seenega. Kuivatatud mürkli kilohinda võib tihti kirjutada nii kolme kui nelja nulliga," mainib Kastanje.

Küsimusele, kas täna uurima ja jalutama minnes on võimalik võpsikust seenesousti või piruka jagu seeni ära tuua vastab Kastanje koheselt ja kiirelt. "Ooo ... jaaa ... kindlasti saab. Tuleb vaid silmad hoida lahti ja vahest pikem tiir teha. Aga nagu öeldakse, minge metsa!" lisab Kastanje.

seened